Friday, January 27, 2012

Viimase aja lemmik magusaisu leevendaja

Kirsi-ricotta kook
Põhi ja puruosa:
u 150 g võid
2 dl roosuhkrut
u 4 dl täisteranisujahu
peotäis jahvatatud pähkleid

Täidis:
500 g õrnsoolast Ricotta kohupiimakreemi või maitsestamata jogurtit
maitse järgi suhkrut
1 tl vaniljesuhkrut
2-3 tilka mandliessentsi
2-3 muna (olenevalt muna suurusest)
1-2 dl kompotikirsse

Pane külm või, suhkur ja jahu kaussi ja kahvli abil töötle teleka ees puruks. Sõtku suurem osa taignapalliks, aga jäta natuke puru alles koogi peale puistamiseks.

Võta 20cm läbimõõduga lahtikäiv koogivorm ja pane põhja küpsetuspaber. Suru taigen vormi põhja ja servadele ning küpseta ahjus 200 kraadi juures krõbedaks.

Valmista täidis segades ricotta või jogurt suhkruga, lisa essents. Kui oled maitsega rahul, sega sisse munad. Kurna kirsid ja kontrolli võimalike kivide esinemist. Purusta pähklid ja sega varem allesjäänud puruga.

Aseta kirsid eelküpsenud koogipõhjale, vala peale täidis ning puista peale puru. Küpseta ahjus 160 kraadi juures u 45 minutit kuni koogi keskosa enam ei võdise. Lase mitu tundi jahtuda.

Kuna mul on selline äge puupliit, mis ahjus kergesti toidu ära söestab, siis küpsetan koogipõhja u 20 minutit ja käin vahepeal kontrollimas. Ricotta osa küpsemise ajal hoian ahjuukse lahti, käin iga 10-15 minuti järel kontrollimas ja külge keeramas.

PS! Tegemist on on minu lemmik koogipõhjaga!

Thursday, January 26, 2012

Sushi...uhm

Elu esimene isevalmistatud sushi
Tunnistan, et ei ole siiani sushit restoranides üle ühe korra söönud. Esimesel korral, 5 aastat tagasi, mulle toores kala huvi ei pakkunud. Küpsetatud sushi aga meeldis, aga mis sushi see küpsetatud kalaga ikka on??

Kui vahel Rocca Al Mare kaubanduskeskusesse satun, käin Silk Sushi baaris riisi või nuudleid köögiviljade ja munaga söömas. Need on nii head ja lisaks sobivad ka pisemale perele lõunasöögiks. Alati olen aga sealset sushimenüüd piidlenud ja viimasest korrast saadik on idee ise sushit teha peas ringi tiirelnud.

Minu kodukoha lähimas "külapoes" oli eksponeerimisel eraldi väike korvike sushivalmistamistoodetega. Kuna ma polnud ealeski ühtegi sushitegemisretsepti lugenud, oli päris keeruline otsustada, mida mul koduse sushi tegemiseks üldse vaja läheb ja mille võiks ostmata jätta. Püüdsin pakenditel oleva info põhjal vajalikud koostisosad välja selgitada. Ostsin nori-lehekesi, Veski Mati sushi riisi ja wasabi pastat, ostmata jätsin bambusmati ja loomulikult riisiäädika (sest kodus on ju 4 sorti äädikat!). Lisaks soetasin 100 g soolalõhet ja mõned kurgid. Ilmselt läksid koostisosad üsna täppi, sest midagi eluliselt vajalikku ju ära ei jäänud!?

Riisi keetsin nii nagu pakendi juhisel oli ette nähtud (2,5 dl riisi ja 2,75 dl vett) - alguses loputasin riisi külma veega läbi, valasin keevasse vette ja hiljem lasin nõrgal tulel 15 minutit podiseda. Valmis riisi segasin 2 sl valge veini äädikat, milles oli lahustatud 1 sl suhkrut ja 1 tl soola. Segasin riisi õhuliseks, aga, nagu mõned soovitavad, lehvikuga jahutama ei hakanud, vaid panin külma ruumi.

Riis jahtunud, asetasin kõik komponendid lauale ja läks keeramiseks. Riisi sai väga kenasti vetikalehele määrida, ainult et esimene rull tuli liiga "riisine". Keeramiseks mõeldud bambusmatist puudust ei tundnud. Vahele läksid pikad kurgiliistakad, soolalõhe ja Wasabi pasta riisile määrituna või sojakastmega segatuna. 2 tl Wasabi pastat (mida oleks saanud ka mädarõika pastaga asendada, aga tahtsin algul ehedat proovida) segasin 4 tl sojakastmega.
Teine ja kolmas rull tulid saledamad ja maitsekamad...Lõikasin rullid 3 cm juppideks ja panin taldrikule.

Kokkuvõtteks tulid rullid üsna koospüsivad ja maitsvad välja - lausa nii maitsvad, et kui ma prille kannaks, oleksid klaasid uduseks läinud. Nori-kiht jäi pisut sitkeks, ilmselt oleks pidanud selle bambusmati ka soetama ja niisutatuna rullimiseks kasutama. 7 vetikalehte ootab nüüd uute täidistega katsetamist! Ja milline hea roog külalistele pakkumiseks tavapärase kartulisalati asemel!

Käsitsi valmistatud pasta

Söögitoolil kuivavad vaba käega lõigatud pastaribad

Lõpptulemus
Uuel aastal uue hooga - ehk kui hoog tuleb peale, siis tuleb tegutseda!
Sel korral tuli enne sünnipäevale minekut suur isu ise pastat valmistada. Kuigi ajaliselt polnud just parim aeg sellise suure töö ettevõtmiseks, siis nobedate näppude ja õnnestunud aja planeerimise abil sai see tehtud!

Kasutasin Jamie Oliveri Itaalia raamatus olevat retsepti: 100g jahu kohta 1 muna. Jahuks oli umbes pool pakki ehk pool kilo Myllyn Parase durumnisujahu ja 5 muna, mis kaubandusvõrgu andmeil olid L suuruses.

Nagu Jamie soovitas, panin jahu lauale, keskele süvend munade jaoks. Munade jaoks aga tuli liiga väike auk, mis hakkas juba kolmanda muna lisamisel üle ajama! Ja sedasi ei olnud aega rahulikult jahu munadega segada vaid tuli kiiresti kõik kokku plätserdada, et munad laua alla plehku ei paneks.

Kui käed olid maksimaalselt möksised, oli minu 4-kuusel beebsul õige aeg süüa nõudma hakata! Püüdsin taigna käte ja aluse küljest lahti saada, vormisin üheks tükiks, panin kilekoti sisse ja viskasin külmkappi (pooleks tunniks). 

Poole tunni pärast oli pastataigen külmkapis muutunud ilusaks kollaseks ja plastiliini sarnaseks. Vahepeal jahu loopides, õnnestus taigent (pool sellest jätsin järgmiseks päevaks külmkappi) ilusti rullida ja kiiruga ka tagliatelled valmis lõigata. Alguses osutus sirgelt lõikamine kätele harjumatuks, hiljem aga omandasin vilumuse. Panin need ligi poolemeetrised latakad lapse söögitoolile kuivama, panin poti veega pliidile keema ja asusin kastet valmistama.

Pasta keetsin soolases vees veel kergelt krõmpsuvaks, kartsin, et äkki lagunevad laiali.
Kõrvale tegin kastme seafileest ja tomatipestost röstitud india pähklitega.Valmis pasta segasin kastmega ja peale riivisin parmesanilaadset juustu. Pasta söödi vaikides kiiresti ära!  Sünnipäevale jõudsime ka!