Leian, et ei ole siia blogisse ammu midagi kirjutanud. Olgu öeldud, et süüa teen siiani ja mõtlen blogisse postitamisest rohkem kui see tegelikult aega võtaks. Lihtsalt ajad on nii kiired ja pooled asjad lähevad nagunii meelest ära. Ajakirjanikuna (Raplamaa Sõnumites) töötades saan ka oma kirjutamisvajaduse rahuldatud.
Et teie, lugejad end hüljatuna ei tunneks, postitan siia ühe enda töö vilja,
mis on otsast lõpuni toitumisega seotud. Ilmselt on see teema ka seotud minu toiduloomekriisiga. :)
------------------------
Toitumisest: Tagasi puu otsa!?
Aina rohkem saab erinevatest allikatest teada, kuidas toiduained tekitavad
vähki, diabeeti või südame-veresoonkonnahaiguseid, mistõttu ei tohiks neid süüa.
Kõige suurema rünnaku osaliseks on saanud piimasaadused, nisujahu, punane liha
aga ka köögiviljad ja puuviljad. Tekib küsimus, mida üldse süüa võib? Kuigi
näiliselt oleme suutelised paljusid asju sööma, et tea me, milline on nende
mõju meie tervisele seestpoolt ning kuidas toit meid aeglaselt mürgitab. Tuleb ehk
taas hakata korilaseks ning toituda sellest vähesest, mida emake loodus meile
ise pakub?
Tervisearenguinstituut on koostanud
toidupüramiidi, mis
peaks olema tuttav igaühele, kes on lugema õppinud. Uurides, millised selles toodud toiduained kasulikud on, ei jäägi midagi alles.
Leib ja sai:
Sai on tervisele kahjulik, kuna on tehtud nisujahust. Nisujahu, kust on
mineraalaineid ja valke sisaldav kest eemaldatud, koosneb peamiselt tärklisest,
mis soodustab diabeeti. Nisujahus sisalduv gluteen aga põhjustab
ülekaalulisust, diabeeti, vähki ning
hulgaliselt põletikulisi seisundeid kehas, millest saavad alguse paljud teised
haigused.
Leib on raskemini seeditav kui valge sai. Kui selles on palju nisujahu, on see
sama kahjulik kui valge sai. Kui selles on palju täisterajahu, annab see palju
kaloreid, viib kehast mineraalaineid välja ning on raskesti seeditav.
Leib ja sai sisaldavad enamasti pärmi, mis soodustab pärmseente vohamist
soolestikus, ning soola, mis põhjustab vererõhu tõusu.
Kartul, puder, pasta:
Kartul sisaldab palju tärklist ning on seega kaloririkas. Roheline kartul
on mürgine.
Puder: riisi- ja mannapudrud on kahjulikud, kuna sisaldavad taaskord palju
tärklist. Soovitatakse tarbida pruuni riisi ning koorimata teradest mannaputru,
mis aga on taaskord kiudaineterikkad ning viivad mineraale kehast välja.
Pasta ehk makaronid on tehtud sama valgest jahust kui sai ja seetõttu
kahjulikud.
Nisu, rukis, oder ja kaer võivad põhjustada tsöliaakiat ehk teraviljades
sisalduvad valgud kahjustavad peensoole limaskesti ning häirivad toitainete
imendumist, põhjustades omakorda raua, kaltsiumi ja D-vitamiini puudusest
tingitud haiguseid.
Köögiviljad:
Võivad sisaldada nitraate ja taimekaitsevahendeid. Nitraadid köögiviljades
avalduvad kõige paremini peenestatud, purustatud köögiviljades, kus bakterite
koosmõjul saavad neist mürgised nitritid, mis maohapetega reageerides võivad
põhjustada vähki soodustavaid ühendeid. Seetõttu ongi kasulikum köögivilju
tükeldada vahetult enne söömist. Nitraate leidub kõige rohkem rohelistes
köögiviljades. Salateid tuleb enne söömist korralikult pesta.
Puuviljad:
Sisaldavad palju looduslikke suhkruid nagu sahharoosi, fruktoosi ja
glükoosi. Suurtes kogustes puuvilju süües tõstavad need ka kehakaalu.
Pea kogu kasvatatud sisaldab erinevates kogustes taimekaitsevahendeid. Kuigi
Euroopa Liit on seadnud ülempiiri taimekaitsevahendite sisaldusele puu- ja
köögiviljades, siis täiesti ohutuid pestitsiide pole
olemas.
Viimasel ajal soovitatakse toituda üksnes toortoidust, põhjusel, et toidu
kuumutamisel hävinevad toidust seedimise lihtsustamiseks vajalikud ensüümid,
vitamiinid, mineraalid. Lisaks tekivad küpsetamisel ka mitmed mürgised ühendid.
Teisalt soovitatakse köögivilju just kuumutada, et neist toitaineid paremini
kätte saada.
Piimatooted:
Piim – Kuigi piimatoodete tarbimist peetakse neis sisalduvate mineraalide
ja vitamiinide tõttu kohustuslikuks, soovitatakse kohati neist kui paljude
tervisehädade põhjustajatest täielikult loobuda. Piim sisaldab piimasuhkrut ehk
laktoosi, mida osad inimesed ei suuda seedida. See ärritab soolt, põhjustab
gaase, kõhulahtisust ja ebamugavustunnet. Eestis esineb laktoositalumatust kuni
kolmandikul elanikkonnast.
Jogurt – piimhappebakteritega jogurteid peetakse küll kasulikuks, kuid paraku
söövad inimesed nendega koos endale sisse ka suures koguses suhkrut,
magusaineid ja/või säilitusaineid.
Juust – rasv ja kolesterool.
Kohupiim – sisaldab palju valku ning koormab neere. Ei soovitata alla
aastastele lastele.
Kala – Läänemere kalad, eriti suuremad
ja rasvasemad heeringad ja lõhe, sisaldavad ohtlikus koguses elavhõbedat,
dioksiini ja teisi mürgiseid aineid, mis võivad kahjustada kõiki elusorganisme.
Euroopa Liit lausa keelas ära suuremate kilude ja räimede toiduks tarvitamise.
Liha – Punast
taist liha, eriti veiseliha, peetakse eelkõige tervislikuks valikuks. Siiski
leidub ka tailihas rasva ning lisaks taimekaitsevahendite ja antibiootikumide
jääke. Punane liha sisaldab
karnitiini,
mida inimene ei suuda seedida ning mis muundub organismis aineks, mis tõstab
kolesteroolitaset ning suurendab südamehaigustesse haigestumise tõenäosust. Nii
veise-, sea- kui ka lambalihas sisalduvad väävliühendid, nitraadid ja raud
soodustavad diabeeti haigestumist.
Kanad ja munad – Kana- ja linnuliha
on lihadest kõige tervislikumad. Samas peetakse kanu kitsastes puurides, kus
iga kana jaoks on 1 A4 suuruse paberi jagu ruumi. Seetõttu ei ole neil
selliseid elamistingimusi, nagu loodus on ette näinud. Ka munad sisaldavad palu
kolesterooli ja rasva, mistõttu ei soovitata süüa rohkem kui 4 muna nädalas.
Toidurasvad
Või – sisaldab küllastunud rasvu ja kolesterooli, mis soodustavad
südame-veresoonkonnahaigustesse haigestumist.
Õli – Külmpressitud õli ei sobi praadimiseks, kuna sisaldab palju keemilisi
ühendeid, mis kõrgel temperatuuril võivad muutuda tervisele kahjulikeks
ühendeiks. Õliga praadides tuleb vältida õli suitsemist, et ei tekiks
kantserogeenseid ühendeid.
Suhkur, maiused, karastusjoogid
Suhkur, mida vahel nimetatakse ka valgeks surmaks, lõhub hambaid, põhjustab
ülekaalulisust, soodustab diabeeti.
Koogid, kommid ja muud maiused – sisaldavad nisujahu, suhkrut, rasvu ja muid
ebatervislikke aineid.
Karastusjoogid – lisaks magusakahjudele tekitavad gaseeritud joogid
maohaavandeid. Nii on ebatervislik tarbida ka gaseeritud mineraalvett.
Vesi – suurtes kogustes mageda vee joomine koormab neerusid ja viib paigast ära
rakkude vedeliku- ja mineraalitasakaalu.
Mahlad sisaldavad palju suhkrut. Vaadake ise, kui palju peab punasesõstra või
jõhvikamahlale suhkrut lisama, et see muutuks poejoogiga sama magusaks.
Sool – liigne soola tarbimine põhjustab
kõrget vererõhku.
Linaseemned – tervislikult toituvad inimesed teavad, et linaseemned on vähkiennetavad,
kuid nad ei tea et, linaseemned sisaldavad linamariini, mis seemnete
purustamisel ja seedekanalisse jõudmisel muundub sinihappeks. Terveid
linaseemneid võib süüa, jahuna või õliks pressituna aga mitte.
Kõik toidupüramiidi kangelased on nüüd põrmustatud. Ometigi peaksime midagi
sööma. Tuleb riskida ja süüa kõike natuke ja mängida eluaegset loteriid, kus
peavõiduks on diabeet, südame- ja veresoonkonnahaigused, vähk jm.
Teine võimalus on teha toidutalumatuse veretest ning saada teada, mida ja
millega igaüks individuaalselt süüa võib. Pärast veretesti tegemist jääb
toiduvõimaluste valik ilmselt veelgi väiksemaks. Samas on see ainus võimalus
saamaks teada, mida keha kannatab ja mida mitte. Võimalik, et test toob selguse
ka seniste tervisehädade põhjuste kohta.
Kindel on aga see, et tavamõistes söömine ja toitude valmistamine tuleb
tulevikus hea tervise huvides ära unustada, sest paljusid harjumuspäraseid asju
ei tohi samaaegselt süüa, nagu näiteks liha, kartulit ja köögivilju. Milleks
siis üldse süüa teha? Ja mis saab senisest toitumiskultuurist ja vanaemade
retseptidest? Asendame need moodsate retseptidega: kevadiseks hommikusöögiks
kastepiiskadega naadilehed, lõunaks võilillejuured omas mahlas ja õhtuks
nõgesesupp kuivatatud heinakrõbuskitega! Hakkame taas korilasteks ning kolime
puu otsa elama!
Toiduainete ebatervislikusest:
http://www.toitumine.ee/tsoliaakia/