Wednesday, May 22, 2013

Kana-estragoni kartulivorm

Kana-estragoni kartulivorm
Kana ja estragoni maitsekooslus on üks viimase aja lemmikumaid. Teadmine, et need omavahel hästi kokku sobivad tuli minu juurde koos Nigella Lawsoni raamatuga "Retseptid kodu südamest" estragonikana retseptist (kanafilee, estragon, või, valge vein, vahukoor). Lisaks kanale, sobib estragon minu meelest hästi ka aedviljadega.
Ahjuvormi tegin kana, porgandite ja kartuliga. Usun, et sama asja võib teha ka teiste köögiviljadega.

Ahjuvorm:
2 kanafileed
2 x 0,5 sl estragoni
soola, pipart
porgandeid, herneid või muid aedvilju
viilutatud kartuleid
400 ml kohvikoort
100 g juustu

Tükelda kanafilee ja kuumuta pannil koos estragoni, soola ja pipraga läbi. Pane kanatükid ahjuvormi põhja.
Viiluta porgandid või muud aedviljad, kuumuta pannil koos samade maitseainetega. Kasutasin keedetud porgandeid, millele oli vaja uus elu anda. Vala porgandisegu ahjuvormi kanatükkide peale.
Koori ja viiluta kartulid õhukesteks viiludeks ning laota ühtlaselt kõige peale. Puista peale veel soola, pipart ja estragoni ning riivi juustu peale. Vala kartulitele ka kohvikoor. Kata fooliumiga ning küpseta ahjus fooliumiga kaetult, kuni kartul on pehme. Võta foolium ära ja lase pealt pruunistuda. Ongi valmis!












Monday, May 20, 2013

Ciabattat saab ka leivavormis teha

Ciabatta leivavormis
Asjaolude kokkulangemise tõttu otsustasin poodi leiba-saia mitte ostma minna ning ise tüüpilist itaalia saiatoodet ciabattat küpsetada. Kapis oli olemas varem katsetamiseks ostetud Tartu Milli ciabatta jahusegu, kuhu lisasin veel paki kuivpärmi ja vett.
Panin taignakausile rätiku peale ja viisin õue kerkima. Seal oli nimelt pakendi peal nõutud 26-30 kraadine kerkmistemperatuur tagatud. Soe ilm oli ka üks "asjaoludest", miks otsustasin ciabattat teha. Itaalias peaks ju üsna soe olema ja taigen peaks ideaalselt kerkima, mitte nagu meil siin Eestis, kus on suurem osa ajast jahe.
Pärast kerkimist sai laiskus minust võitu. Kuna tavaliselt on mul pärmitaignatega "kana kitkuda", sest taigen ei taha kerkida, eriti teisel korral, või pole mul piisavalt kannatlikust leiba või saia päev läbi kergitada, siis ei hakanud enam käsi taignaga kokku tegema ja jahuga mässama ning ciabattat ehk tuhvlisaia vormima.
Valasin leivavormi põhja oliivõli ja raputasin sellel jahu, valasin kerkinud taigna sisse ja lasin kerkida kuni ahi piisavalt kuum oli.
Küpsetasin 220 kraadi juures 10 minutit (pöördõhu režiimil), 180 kraadi juures 25 + 15 minutit. Ahjus oli küpsemise ajal ka veekauss, mis peaks saia kooriku krõbedaks tegema.
Maitsmisel selgus, et krõbe koorik oli täitsa olemas. Võib-olla oleks pidanud pisut kauem küpsetama, kuna taigen jäi üsna mahlane seest.