Suvi ilma maasikatordita pole suvi. Hoolimata sellest, et traditsioonilised toidud on minul vägagi tagaplaanile jäänud viimasel ajal ning aina enam pooldan tervikliku toortoidu tarbimist, tekkis mõte, et peaks oma kanade munadest lõpuks kooki ka tegema. Otsustasin nisujahu, mida viimasel ajal peetakse igasuguste tervisejamade põhjustajaks, asendada tatrajahuga. Mahetatrajahu, mis on valmistatud Eestis kasvatatud röstimata mahetatrast, ma ei ole varem kookides kasutanud. Röstitud tatrajahust ma ei ole samuti vaimustusse sattunud, sellel on ka palju spetsiifilisem maitse.
Igal juhul võtsin 9 muna, vahustasin munakollased ja -valged eraldi. Munakollastele lisasin u 5 sl suhkrut ja munavalgele näpuotsaga soola. Esmalt vahustasin munakollased, siis pesin vispli puhtaks ja asusin munavalge kallale. Kui munavalge sai piisavalt vahtu, lisasin munakollastele tatrajahu - u 6 sl, segasin koos jahuga sisse 1/4 munavalgest ning hiljem ülejäänud munavalge.
Tundus, et biskviit tuleb kompaktne ja õhuline ning tatrajahu sobib selle sisse hästi. Tegelikkuses soovitaksin tatrajahu veelgi vähem panna, sest ta paisub päris kenasti. (Sama kogusega tuleb ikka korralikult immutada biskviiti!)
Küpsetasin 190 kraadi juures nii kaua kuni taigen polnud enam toores, lasin jahtuda ja asusin maasikate, mustikate, nektariini ja vahukoorega mökerdama!
Pärast käisin veel lastega metsmaasikaid korjamas. Marju oli nii palju! Ilusad ja suured, igatahes paremas seisus kui aiamaa tänavused maasikad. Esmakordselt oli nagu Nukitsamehe filmis, hakkas pimedaks minema (lisaks lapsed vingusid, et sääsed söövad ja külm on ja rohi on nii sügav), aga maasikad ei saanud otsa vaid lõõskasid aina edasi! Ehk õnnestub neid täna päästma minna!
No comments:
Post a Comment