Kunagi ei tea, millega nad võivad hakkama saada!
Nad pole ealeski etteaimatavad ja sunnivad alati detektiivioskuseid kasutusele võtma, on neid või siis mitte!
Tõime täna kuke majja. Ilus tume ja hallide tähnidega. Panin ta kanakuuti ja vaatasime laste, koera ja kanadega, mis siis edasi saab.
Niipea kui kukk avastas, et on ümbritsetud võõraste kanadega, otsustas ta üle kanaaia lennata ja suuremat maavaldust avastama hakata.
Õnneks reageerisin kiiremini kui koer ja sain koeral rihmast kinni, enne kui ta kukejahile oleks saanud startida.
Viisin koera ja lapsed tuppa ja läksin kukke taga ajama. Kuna meil on suurte silmadega aed, kartsin, et äkki otsustab ta ka läbi selle aia naabritele külla silgata ja siis on veel raskem teda taga ajada.
Õue tulles pole kukke kuskil! Pärast mõningast aias viibimist suutsin kisa järgi ta asukoha siiski tuvastada. Uudishimulikud lapsed tulid ka õue tagasi ja kuidagi õnnestus kukk kanaaia läheduses ümber piirata, kinni püüda ja aeda tagasi saada.
Jätsin tiivulised omavahel kohanema, viisin süüa ja läksime koera ja lastega tuppa. Kukk oli ka aeg-ajalt nähtaval ja sõi koos kanadega.
Kuna koer pidi üsna kaua tubane olema, lasin ta mingi aeg taas õue. Monitooris kanu, midagi kahtlast kuulda ega näha polnud.
Õhtul läksin korraks õue kanu üle vaatama ja avastasin, et kanad kõik piiravad mind, ülevoolavalt nagu tavaliselt, ja kukke ei kuskil. Panin kanad "tudule" ja otsisin veelkord kukke. Ei midagi.
Hakkasin aiast sulgi otsima, et ehk on koer ta kätte saanud. Ei midagi!
Kuulatasin siis linnulaulu ja kohati tundus, et metsa poolt kostus kuke moodi häält, kuid mitte otsest kiremist. Läksime siis koeraga samasse padrikusse kukke otsima. Õnneks oli koer paela otsas. Kuulsin mingit hane ja koera vahepealset häält. Arvasin, et ehk oli rebane. Koer tahtis muidugi uurima minna, aga ma koera ka ära kaotada ei tahtnud!
Tegime veel padrikus mõned tiirud, lasin koera isegi lahti otsima, aga ei midagi. Kuulasin aga linnuhääli, mida on praegusel ajal väga palju erinevaid, ja mõtlesin, et nagunii see kuk-kuk-kuk hääl on mõne metslinnu oma. Kord kostus ühest padriku osast, vahepeal tundus ka teisest padriku osast. Näha polnud kedagi ja kiremist polnud ka kuulda. Tulime tuppa ära. Eks homme näis, kas kukk suutis end imehästi ära peita oma salajasse magamiskohta või ongi ta oma ilusate pruutide juurest lõplikult ära jooksnud!
Hommik on õhtust targem! Selle sententsi autor on ikka tark küll!
Loomulikult kostus hommikul kanaaiast kuke kiremist. Ju härral ei sobinud koos naistega samas kuudis viibida! Tõesti oli ta täies inkarnatsioonis olemas!
Kui õhtusest kukeotsingust midagi muud kasu polnud, siis sain vähemalt Selveri jooksuks treenida!
 |
| Nagu selgus, eelistas kukk 3m kõrgusel kastanipuu otsas ööbimist kanakuudile. Ilmselt soovis ühe kanaga privaatsemalt aega veeta puu otsas. |
No comments:
Post a Comment