Hiljuti oli teemaks tänapäeva naiste oskamatus süüa teha, eriti sousti.
Minul on viimasel ajal tulnud isu traditsiooniliste toitude järele
(pärast paleo ja toortoidu põhimõtetega tutvumist ja katsetamist) ehk
olen siis teinud kartuliputru, valget kastet, kõrvale liha ja salatit.
Mingi aeg tegin mannavahtu ja imestasin, kuidas lapsed nõudsid kolmandat
portsu, korra nädalas teen pannkooke, nüüd jälle tavalise jahuga. Nüüd
on veiselihahautiste kord. Ühe korra tegin midagi strooganovi sarnast -
veiseliha kuubikud, porgand, sibul, must pipar, loorber, sool, koor ja
kõrvale mitmevärvilist riisisegu. Täna tegin keedukartulite kõrvale
sibulaklopsi, mida ma pole vist kunagi kuskil söönud, aga täna tekkis
idee ja vajadus (sibulaisu?) selle tegemine ette võtta. Probleem on aga selles, et kaasa sibulat ei söö. :) Seega ei olnud põhjust valmistada päris sibulast nõretavat versiooni vaid pigem sellist, kus sibul on ainult maitsena tajutav.
Vaja läheb:
600 g veise praetükki
1 suur sibul
võid, õli
pool sidrunit
soola, pipart
2 dl vahukoort
1-2 sl jahu
vett
Lõika liha ristikiudu 1-2 cm paksusteks viiludeks ja vasarda viilud õhukeseks. Pritsi viiludele sidrunimahla ja puista üle soola ja pipraga. Prae (malm)pannil lihatükid jaokaupa pruuniks ja pane koos tekkinud vedelikuga kaussi.
Tükelda sibul ja hauta võis pehmeks. Soovi korral püreesta! See muudab kastme omakorda kreemisemaks.
Lisa sibulapüreele praetud veiselihaviilud ja praevedelik. Lisa vett ja hauta pannil ca 1 h kuni liha on piisavalt pehme. Paksenda kastet jahuga. Kui kaste on paksenenud lisa vahukoort, aga ära enam keeda. Serveeri keedetud kartulitega! Ärge üle sööge!
No comments:
Post a Comment