Ilmselt on selles süüdi ka Sillaotsa muuseumi Liivi, kelle karaski maitse millegipärast koguaeg meeles püsib.
Õnneks siiani ei tea, kui palju seal võid sees on.
Esimesena tegin kõrvitsakaraskit, aga kuna see ei olnud magus, siis juhtus nii, et pidin terve pannitäie ise ära sööma. Et karaskit peale minu ka keegi teine sööks, tegin selle üsna magusa. Esimene katsetus sündis siis, kui sõbranna külas oli ja küpsete pirnidega oli see väga maitsev ja kadus jäljetult. Lastele ja mehel jäid ka mõned tükid, aga lapsed sõid oma tükid ära ja mehele mõeldud tüki sokutasid jänese puuri.
Vaja läheb:
3-4 tükeldatud pirni (küpsematega tuleb ikka parem, aga võib kasutada ka poest kogemata ostetud tooreid pirne)
100g sulatatud võid
500 ml keefiri
3-4 kodumuna
julguse järgi suhkrut
5 dl odrajahu või nii palju, et taigen tuleks hapukoore sarnane
1 tl küpsetuspulbrit
0,5 tl soola
1 tl vanillsuhkrut
Sega omavahel munad, suhkur, keefir, sulavõi, lisa omavahel segatud kuivained ning sega hapukoorepaksuseks taignaks. Lisa taignale pirnitükid ning küpseta segu 20x30cm kõrgete äärtega pannil 170 kraadi juures 30-40 minutit. Proovi küpsust tikuga.
