Saturday, November 19, 2016

Kodune vaniljejäätis ilma jäätisemasinata

See jäätis on tehtud ilma jäätisemasinata tavalises sügavkülmikus katse-eksituse meetodil. Retsept sisaldab tooreid mune. Kuna meil on kanad, siis on võimalus kasutada väga värskeid mune.  

Alguse sai see neljast munakollasest, mis jäid varasemast sefiiritegemisest üle. Sefiiri tegi abikaasa ja selle Ragne Värgi retsepti järgi.

Mina mõtlesin siis ülejäänud munakollastest jäätist teha, sest kuskilt oli meelde jäänud, et jäätise tegemiseks on vaja munakollaseid ja 400 ml kohvikoort. Internetist aga ühtegi päris täpset retsepti ei leinud, seega kohandasin seda Angeelika Kangi retsepti  Toidutares ja leiutasin ise juurde. Kuna munavalgeid eraldi enam kasutada ei soovinud, virutasin külmikust mehe tehtud sefiiri ja suhkrut jäätisele rohkem ei lisanud. Muna oli aga vaja selleks, et jäätis tuleks õhuline ja pehme ka ilma jäätisemasinata.

Vaja läheb:
pool kogust sefiiri (3-4 munavalget, näpuotsatäis soola, 225 g suhkrut, 60 ml vett, 1,5 tl sidrunhapet ) (Meiepoolne soovitus oleks kasutada vähem sidrunhapet!) 
4 munakollast
400 ml piima või kohvikoort
200 ml vahukoort
vaniljet
soovi korral 25 g tükeldatud Bitteri šokolaadi

Kuumuta potis 400 ml piima või koort peaaegu keemiseni ja pane jahtuma. Klopi munakollased vahtu ja vala munakollasevahu sisse peene joana kooresegu. Pane uuesti pliidile ning kuumuta 10 minutit kuni segu pakseneb. Jahuta.

Seejärel vahusta vahukoor ning sega koos poole koguse sefiiri ja šokolaaditükkidega ettevaatlikult jahtunud koore-munasegu sisse. Pane roostevabast terasest ja kaanega kaetud potiga mitmeks tunniks sügavkülma. Õhuline sefiir tagab selle, et jäätis meenutab tekstuurilt ehtsat jäätist mitte ei ole kõva nagu kodune kõige lihtsam vahukoorejäätis enamasti on.

Antud kogusest piisas 6 inimese magustoiduks.

Thursday, November 10, 2016

Kuidas eesti mehi prantsuse kombel sööma õpetada

Meie pere söögisõjad viisid mind kokku Karen Le Billoni raamatuga "Kuidas Prantsuse laste kombel sööma õppida". Raamatu lugemine on minu jaoks muutunud lapse kärus magamakiigutamise põhitegevuseks, minu kui kolme lapse ema päevaseks lemmiktegevuseks!

Raamatut ajendas lugema muidugi see, et minu viiene preili hoolitseb viimasel ajal pea igal õhtul selle eest, et saaks ühe toidusõja maha pidada. Teisisõnu pirtsutab toiduga nii palju, et mul tekib juba mure tema tervise pärast. Mittesöödavate asjade nimekiri hakkab juba nii pikaks muutuma, et tundub, et talle miski ei sobigi enam söögiks peale magustoidu ja ka magustoit pole alati kindlapeale minek.

Oma rolli mängib ka see, et abikaasa avaldab ka tihtipeale toidu osas oma arvamust ning enamasti häirivad teda toidus köögiviljad! Ainsana aktsepteerib ta söömiskõlbulike köögiviljadena lisaks kartulile peeti, peakapsast, lillkapsast, tomatit ja küüslauku. Keelatud köögiviljade skaalal on esimesel kohal mugulsibul, mis aga minu arvates on paljude toitude maitsetamisel põhiline. "Sissesõidukeelu" on saanud ka porrulauk, suvikõrvits ja mittetoores porgand. Lisaks ei sobi metsaseened sh kuuseriisikad, puravikud ja kukeseened, mis on minu arvates 100x paremad kui tööstuslikult kasvatatud šampinjonid. Mõtlesin, et kui pikk on minu mittesöödavate toiduainete nimekiri: mannapuder ja pekk.   

Söögisõdade teiseks väljundiks on vaidlused pärast mehe poeskäiku. Tal ei ole tahtmist ega aega poes toodete koostisosade nimekirja lugeda ja niimoodi satub meie "ökokoju" naatriumglutamaati ja muid keelatud aineid sisaldavaid valmistooteid. Ta ei toogi neid meelega, pigem ajendab teda neid ostma soodushind ja nii näiteks saabusid viimati me koju naatrumglutamaadiga juustu-suitsuvorst ja Salvesti 3 minuti boršisupp. Kui aspartaami väldib ta teadlikult ning tsitrusekoored on ka keelatud oma mürgisuse tõttu, siis E621 narkootikumisarnasus ei ole veel tema teadvusesse jõudnud.

Kui laste sööma motiveerimise kohta on mitmeid raamatuid, siis paluks mulle raamatut teemal, kuidas eesti meest tervislikult/prantsusepäraselt sööma saada! Vahepeal käisin mehele välja idee, et ta hakkab ise endale ja suurematele lastele süüa tegema ja vastutab ise nende toitumise eest. See idee mõjus lühiajaliselt ning minu toidu suhtes pirtsutamist oli mõnevõrra vähem.

Rääkides Le Billoni raamatust, siis praeguseks olen oma ajus ära registreerinud kindlad kavatsused süüa 4 korda päevas kindlatel aegadel (8.00, 12.00, 16.00 ja 19.00) ja pirtsutamise korral lastel toidu eest äravõtmine ja järgmise söögikorrani ootamine. Viimane meetod tundub küll üsna karm, aga esialgu tundub isegi mõjuvat.

Lisaks püüan toiduga rohkem vaeva näha ja põhjalikumalt ette valmistada. Paraku on seda aga keeruline saavutada, sest üks aastane keset minu toimetusi oma söögitoolilt lauale ronima hakkab, lähevad kõik ideaalse õhtusöögi plaanid meelest ära ja toidune põnn süles istutab mu laua taha.

Lisaks põnnifaktorile oleks vaja rohkem rividrilli harjutada - kui sööma kutsutakse, siis peab kohe tulema, hoolimata sellest, mis programm hetkel telekas jookseb või mida parasjagu arvutis teha on vaja. Ei teagi, kust otsast selle söömaõpetamisega algust teha!

Singi-porru pirukas

Kaks viimast väikest pirukatükki 
See pirukas sai inspiratsiooni Karen Le Billoni raamatust "Kuidas prantsuse laste kombel sööma õppida". Raamatust kirjutan lähemalt siin postituses.

Tegime seda 6-aastase pojaga kahekesi ja usun, et kuna ta sai seda ka kaasa teha, siis maitses see talle porrupiruka kohta üllatavalt hästi! Juustugi polnud pirukas sees!

Lisaksin veel, et äädikas annab ka pirukapõhjale hea maitse, nii et see soolase muretaigna retsept lisandus ka minu lemmik pirukataigna retseptide hulka.


Pirukapõhi:
100 g võid
200 g nisujahu
1 tl soola
1 tl valget veiniäädikat
2-3 sl külma vett

Täidis:

1 porru hele osa
1 sl võid
200 g taist sinki
3 muna
2 dl kohvikoort
3 dl hapukoort
soola, pipart

Pirukapõhja jaoks näpi külm või jahu-soola seguga segamini, lisa veiniäädikas ja vett nii palju, et taigen muutuks vormitavaks. Siis tuleks taigen kilesse pakituna mõneks ajaks külmkappi panna, et ta paremini vormitav oleks. Mina panin taigna esmalt võitatud ahjupannile ja siis mõneks ajaks külma. Ega seda pirukat tehes pole kunagi aega oodata! Nii et taigen on kasutatav ka ilma külmkapietapita.

Seejärel puhasta ja tükelda porru, hauta võis pehmeks ning lisa singiribad.
Sega omavahel hapukoor, kohvikoor ja muna ning maitsesta soola ja pipraga.
Pane pirukapõhi 10 minutiks 200 kraadisesse ahju eelküpsema.
Pane porru-singisegu pirukapõhjale ja vala peale koore-munasegu ja küpseta 180 kraadises ahjus kuni muna-kooresegu on hüübinud ja hakkab kergelt pruunistuma - ca 15-20 minutit.

Kogusest jagub 20x30 cm või 29 cm diameetriga ümmarguse pirukavormi tarbeks.

Thursday, November 3, 2016

Sügisene tomati-läätsesupp

Läätse-tomatisupp
See supp (tuntud ka türgi läätse-tomatisupina) on täielik sügisesupp, mille järgi tekib isu ka peamiselt siis, kui sügistuuled õues lehti ringi lennutavad. Supi sisse võib panna veel mistahes olemasolevaid köögivilju.
Imekombel söövad seda ka kõik pereliikmed ja ilma nurisemata!
Mõningate ettevalmistustega saab seda suppi valmistada ka kiire äripäeva õhtusöögiks - kasutades poolikuid läätsesid, mis keevad kiiremini, ning suvel sissetehtud universaalset tomatipastat või poest ostetud pastakastet.

Vaja läheb:

1 tassitäis punaseid läätsesid
1 purk isetehtud tomatikastet või poest mõnda lihavabat pastakastet
1 tassitäis riivitud porgandit (2 keskmist porgandit)
1 tl purustamata koriandrit
1 tl purustamata vürtsköömneid
1-2 tk puljongikuubikut või -pulbrit
vett
soola, pipart

Soovi korral:
kookospiima
sidrunimahla
maitserohelist

Tomatikastmest: minu suvel purkidesse pistetud tomatikaste koosnes sibulast, küüslaugust, rohelisest paprikast, tšillist, oliividest ja oliivõlist, kooritud tomatitest, soolast ja pitsamaitseainest.

Esmalt tuleks keema panna läätsed, seejärel koorida ja riivida porgandid ning lisada läätsedele.
Koriandri ja vürtsköömned peaks enne supile lisamist uhmris peenestama.
Kui läätsed on pehmeks keenud, tuleks lisada tomatikaste ja puljongikuubikud.
Kookospiima kasutades tuleks see lisada kõige viimasena ja lasta korraks keema ning siis pliidilt ära võtta. Liigselt keedes läheb kookospiim tükki. Serveerides võib lisada ka sidruni- vm hapukat mahla.