Monday, April 25, 2011

Lihtne tomati-saia salat

Tomati-saia salat
Krõbedad saiakuubikud annavad minu meelest salatile päris palju juurde. Siin on lihtne tomati-saiasalat, mis valmib kiiresti.



2-3 keskmist tomatit või 250 g kirsstomateid
2-3 viilu röstsaia/sepikut
maitserohelist
oliivõli
soola, pipart
riivitud Parmesani või Forte juustu

Lõika saiaviilud kuubikuteks ning kuumuta kuumal pannil krõbedaks. (Võid lisada ka õli ja küüslauku.)
Tükelda tomatid ja maitseroheline, maitsesta soola, pipraga ja vala peale õli. Kõige viimasena lisa saiakuubikud ja riivitud juust ja hakka sööma.

Prantsuse kevadsupp

Prantsuse kevadsupp
Juhtusin KUMU kohvikus sööma Prantsuse kevadsuppi, mis oli nii maitsev, et otsustasin kodus järgi  proovida. Internetist õnnestus leida ka retsept, millest eeskuju võtta ja mida siis kohendasin vastavalt võimalustele.

Retsept:
50 g võid
1 porru
1-2 porgandit
1-2 kartulit
1 dl riisi
Peotäis värsket spinatit või 3-4 kuubikut külmutatud spinatit
4 dl vahukoort või kohvikoort
4-6 dl keevat vett
1 puljongikuubik või fondi (kasutasin Stockmannist leitud kanapuljongifondi)
Vajadusel soola, värskelt jahvatatud pipart

Originaalis käib selle supi sees veel aurutatud spargel, kuid mina saan spargleid lisada ehk alles järgmisel aastal!

Hauta porgand võis aeglaselt pehmemaks. Lisa tükeldatud porru ja kartul (spargel) ning riis. Vala peale kuum vesi ja keeda kuni riis on pehme (20-30minutit). Seejärel lisa spinat, puljong ning koor ning kuumuta keemiseni. Serveerimisel jahvata peale musta pipart.

Monday, April 11, 2011

Kakao vs kohvi

Ilmselt on paljud meist unustanud, et kohvi ja tee asemel võib ka kakaod juua. Hommikuti jõuan veekeetja enne tööle panna, kui mõelda, mida üldse juua tahaks. Enamasti on kodudes alati olemas kohvimasinad - üks uhkem kui teine. Kakaopulber aga ootab kuskil kapisügavustes, et teda keegi koogitaignasse sisse segaks.  

Kookosekakao













Leidsin Nami-Namist kookosekakao retsepti - lahusta kakao kuumas piimas, pane peale vaniljejäätist ja kookoshelbeid. Mmmm...

Kohvimasinat meil kodus ei ole, sest ei pea end kohvisõltlasteks. Enamasti joome lahustuvat kohvi, olemas on presskann ja traditsiooniline espressokeetja, millel on ekstra piimavahustamisfunktsioon. Üldiselt ootab viimane vidin sahvris paremaid päevi, sest seda on kaasa arvates nii tüütu pesta.

Cappuccino ja Caffe Latte
Kohvi vahustatud piimaga
 
Lohutuseks neile cappuccino-latte sõpradele, kel pole vaba raha, et endale piima vahustamisvõimalusega kohvimasinat soetada - neid saab ka ilma masinata teha!

Itaalias kodudes keedetakse näiteks cappucinot nii: kange kohvi/espresso peale valatakse pliidil kuumutatud piim (näiteks vahekorras 1/3). Piimakohvi austajatele oluliselt lahjem varjant kui vahukoorega sama heledusaste saavutada!

Poodides on piima vahustamiseks müügil ka spetsiaalsed piimavahustamiskannud vahustiga. Nende asemel saab vabalt kasutada presskannu.

Kodune piimakohv/caffe latte kahele

Kuumuta pliidil u 500 ml piima peaaegu keemiseni. Samal ajal valmista u 200 ml kanget kohvi või espressot. (Espressopulber on enamasti peene jahvatusega ja presskannu ei sobi. Kui vähene kohvipuru ei sega, võib seda ka presskannuga teha.) Vala kohvi kahte suurde tassi.
Vala kuum piim puhtasse presskannu ning vahusta õrnalt filtrit üles-alla liigutades. Vala piim kohvi peale. Jälgi, et mõlemasse tassi jätkuks sama palju piima ja vaht säti kõige peale.

Mis on maitsva püreesupi saladus?

Olen suur püreesupi austaja, seda eriti tuulise, jaheda, vihmase kevad-sügis-talveilmaga. Häid suppe olen nautinud Crepis ja Noir´is Tartus, Müüriääre kohvikus Haapsalus, Aura kohvikus Tallinna kaubamajas ja Kohvicumis...

Selles postituses ei ole mul plaanis avalikustada maitsva püreesupi saladust. Seniteadmata põhjusel ei maitse kodus enda tehtud püreesupid selliselt nagu kohvikus. Ma ei tea, kas viga on kokanduslik - puljong ja juurikad ei anna oma maitset edasi - või ilmast sõltuv - sooja pliidi ääres supi valmistamine ei suuda luua sellist tunnet, mis tekib külma tuule ja vihma eest sooja hämarasse ruumi sattumisel ja kuuma supi söömisel (koos krõbeda saiaga).

Igal juhul ei ole ma siiani leidnud ühtegi valmispuljongit, mis annaks supile ideaalse maitse. Ühtemoodi nigelad on nii Knorri ja Maggi aedviljapuljongid kui ka ökopuljongid.

Siin on üks viimastest supikatsetustest: brokkoli-sinihallitusjuustusupp Nami-Namist. Retsept on paljulubav, kuid ilmselt kasutasin liiga magedat sinihallitusjuustu ja tänu pisiperele jäi pott liiga kauaks tulele. Kokkuvõtteks õnnestus supp niimoodi üle soolata, mispeale hakkas abikaasa uurima, kellesse ma siis armunud olen.

Tuesday, April 5, 2011

Ciabatta katsetused

Jamie Oliveri kokasaatest on kummitama jäänud tema poolt supi katmiseks kasutatud kõva kooriku ja hiigelsuurte aukudega sai, mis loodetavasti oli itaaliapärane ciabatta.

Igal juhul alustasin katsetusi ciabatta õnnestumise suunas.

Pärmitaigen on minus iseseisva kokkamise ajal tekitanud teatud foobia - kuigi taignategemiskogemused on juba lapsepõlvest, ei taha nüüd taigen nii hästi kerkida. Eriti mannetu on tulemus olnud kuivpärmi kasutamisel. Võib-olla on kerkimatuses süüdi vana maja tõmbetuulepidamatus või ikkagi tehnika.

Igal juhul loen siin piltidel oleva ciabatta õnnestunuks!!!

Eeskujuks võtsin retsepti Mari-Liisi blogist.

Eeltaigen:
1/4 pakk Nordic pärmi (50g/4)
3 dl vett
3 dl jahu

Sulatasin pärmi soojas vees ning segasin jahuga. Katsin kilega ja panin ööpäevaks seisma.

Saiateoks minnes tundus mulle, et see segu on totaalselt riknenud ja ei lõhna mitte just kõige paremini. Sellest hoolimata segasin segusse 3 dl vett, 6 dl durumnisujahu, pool pakki kuivpärmi, soola, seemneid, oliivitükke. Hiljem lisasin veel 2 ja enam dl jahu, et taigen sõtkutav saaks. Sõtkusin hoolega ja 15-25 minutit! Väga hea käelihaste trenn! (Teen kõik taignad alati omal jõul valmis. Öko.)
Seejärel läks taigen taas kerkima ja vahepeal tegin lõunasööki ja muid asju.


Umbes 2 tunni pärast julgesin vaadata, kas ikka kerkib, ja kerkis küll. Siis hakkasin pätse valmis venitama ja materdama, olles piisavalt Youtubes ciabatta tegemise videosid vaadanud. Põhiline on taigen pikaks venitada ning siis kolmeks kokku pakkida ja tegevust 2-3 korda korrata. Jahuga tolmutamist ei tohi siinjuures unustada! Pätsid (4 tk) moodustatud, panin need kahel plaadil ahju kerkima ja keerasin temperatuuri 50 kraadi peale. Veevann oli kõige all.

Kui pätsid olid kaks korda (!!!) suuremaks kerkinud, keerasin temperatuuri 225 peale ja läks küpsemiseks. Ei tea, kas vahepealne ahjust väljavõtmine oleks midagi muutnud. 15 minuti pärast võtsin veevanni ahjust välja ja vahetasin pannide asukohad ahjus ning küpsetasin veel 15 minutit. Lasin pätsidel hiljem ahjus jahtuda.

Tulemusega jäin üpris rahule - koorik oli krõbe, sisu oli pehme ja kerkinud ning maitse oli õige, ilmselt tänu durumnisujahule. Ainsana puudusid suuured augud!

Monday, April 4, 2011

Banaanid mascarpone ja šokolaadi-karamellikastmega

Tegemist on järjekordse katsetusega Nami-Namist.
kohandatud retseptiga kaheksa sööja asemel kolmele.

Lisaks kasutasin vahukoort, sest mascarpone üksi tundub liiga rasvane, kuigi vahukoor (35%) on tegelikult rasvasem kui (Vigala) mascarpone (20%). Vahukoor teeb magustoidu ka õhulisemaks. Vaniljeekstrakti mul ka polnud - see-eest oli vaniljekaunake, mille küljest kraapisin pisut seemneid vahukoore sisse.
Koostis:
2 sl mascarponet
1-2 dl vahukoort
1 tl suhkrut
vanilliseemneid
3 banaani
peotäis pähkleid
2 sl karamellkastet
riivitud šokolaadi

Valmistamine:
Valmista esmalt mascarponekreem. Vahusta vahukoor suhkru ja vanilliga, sega sisse mascarpone.
Koori banaanid ja lõika pikuti pooleks. Tõsta ühele banaanipoolikule mascarponekreemi, siis kata teise banaanipoolikuga. Nirista peale iirise ja šokolaadikastet.
Puista peale hakitud pähklid ja serveeri kohe.

Usun, et küpsetatud banaanidega on see magustoit parem!

PS. Kasutasin Vigala mascarponet. Mulle meenutas see pigem imalat võid. Sellepärast segasin kreemi hapukamat toormoosi.
Varem olen ostnud ilmselt Itaalia päritolu mascarponet, mis tundub kergem ja maitsvam.

Lihtsad ja maitsvad sinikarbid

Hilistel õhtutundidel kiiresti kokatud delikatess

Sinikarbid - enamasti meenuvad meile kuskil reisil maitsud sinikarbid, mida me kunagi end ise kokkamas ette ei suudaks kujutada. Tegelikkuses pole siin keerulist miskit, kui vaid elusad karbid kuskilt kätte saaks.

Enamasti on need võrgus suurte poodide värske kala letis kättesaadavad ning maksavad 70-100 krooni kilo.
Külmutatud aga eelkeedetud karbid on tavaliselt odavamad, kuid nendega ei saa meeldejäävat tulemust, kuna neid on lihtsam kummiks kuumutada. 

Alguses katsetasin külmutatud sinikarpe, millega oli kaste kaasas. See tuli vaid panni peal piisavalt kuumaks kuumutada. A la provenciale oli kõige maitsvam ja innustas ka ise proovima sarnast kastet teha!


Tomatikastmes sinikarbid
Vaja läheb
1 kg sinikarpe
500 g tomatipüreed
1-2 sibulat või 1 porru
2-3 küünt küüslauku
soola, pipart, basiilikut või pitsamaitseainet
2-3 dl valget veini
oliivõli

Võta sinikarbid võrgust välja ning pese külma veega puhtaks. Katkised karbid viska minema.

Kõigepealt kuumuta suurel ja sügaval pannil sibul, küüslauk, porru õlis klaasjaks, lisa tomatipüree ning kuumuta keemiseni. Lisa maitseained ning vein ning aja taas keema.
Keevasse tomatisegusse sega sisse merekarbid ning kuumuta 5-7 minutit - piisavalt, et kõik karbid läbi küpseks aga piisavalt lühikest aega, et need kummiseks ei muutuks. Seejärel serveeri!

Kogusest piisab 4-6 inimesele õhtuseks valge veini kõrvale näksimiseks.

Šampinjonisupp lillkapsaga ja ilma

Mees vedas poest koju suure prantsuse päritolu lillkapsa ja ma pidin sellega siis midagi ette võtma.
Leidsin Nami-Namist kaks retsepti: lillkapsa-šampinjonisupp ja lillkapsavorm.

Nagu alati, oli kodus millestki puudu ja nii tuli taas miskit asemele leiutada. Seekord oli supi jaoks puljong otsas. Välja aitasid salvei ja till.

Lillkapsavormi jaoks aga polnud majoneesi, puljongit ega (seene)supipulbrit.

Nende asemel kasutasin salveid ja tilli ning poest esimest ja viimast korda ostetud Felixi Caesari kastet. Seenesupipulbri asemel praadisin šampinjone võis.

Lillkapsavorm
Supi osas oli harjumatu, et seened pannakse vette keema mitte ei praeta eelnevalt võis. Tavaliselt teen šampinjonisuppi nii, et praen seened (ja porru) võis koos maitseainetega (till, petersell, salvei või muu), lisan soola ja pipart, puljongikuubiku, vett ja vahukoort ja valmis. Mõni retsept näeb ette ka valge veini lisamise ja alati võib (supikeetmise lõpus) enda hellitamiseks lisada mõnd tugevamaitselist juustu.

Lillkapsavormi jaoks praadisin seened võis, keetsin lillkapsa pehmeks, tampisin pudrumaks (mis poleks nii vajalik olnud), segasin 3 muna ja "majoneesiga" ning pistsin ahju.