Saturday, March 16, 2013

Kodune taruvaik

Meie kodus kulus seni haiguste raviks üsna palju rahalist ressurssi Vipise taruvaigu-saialilleõli peale.
Viimati vanaema juures käies aga sain teada ilmselt väga vana tarkuse, et kui ehtsat taruvaiku piiritusega segada, saab seda ravimit ise valmistada. Vanaema sai mulle maalt ehtsat taruvaiku. Muuseas peaks seda kraami igal mesinikul leiduma. (Ka Rapla talupoes on see nüüd müügil!)

Piirituse retsepti küsisin perearsti käest. Oli tükk tegemist, et leida apteek, kus piiritust ka müüakse.
Ravimiinfo kohaselt maksis 100 ml piiritust 1,52€.

Igal juhul segasin kodus taruvaigu piirituse sisse ja panin ligunema. Kahe päeva pärast kurnasin osa piirituse-taruvaigu leotisest eraldi nõusse ja segasin üks-ühele vahekorras oliivõliga. Panin taruvaiguõli tühja plastkust antiseptikupudelisse, et seda saaks samamoodi pihustada nagu varemmainitud toote puhul. Mäletan veel liigagi hästi, kuidas vanasti raviti minul kurku taruvaigutinktuuriga nii, et pliiatsi otsa pisteti vatitups, see tinktuuri sisse ja siis kurku... Sellise tegutsemisviisiga ma oma lapsi ära ei tahtnud hirmutada. Siiani on nad vabatahtlikult lasknud taruvaiguõli endale kurku pihustada. Igal juhul jäin koduse taruvaiguõli tulemusega täitsa rahule ja ka lapsed ei hirmunud ära. 

No comments:

Post a Comment