Krõmpsuvad türgi oad purgis

Türgi ubadega on alati selline lugu, et sügisel mõtlen, et järgmisel aastal enam ei pane neid maha, kuna ei jõua neid nii suures koguses süüa, aga kevadel külvan ja ootan huviga, millal nad end maa seest välja ajavad ja kas külm võtab ära või mitte. Ja nii iga aasta. Mulle ikkagi meeldivad need krõmpsuvad blanšeeritud oakaunad!

2013. aastal õnnestus neid nii kasvatada, et korjasin õigel ajal saagi väiksemates kogustes ära, ei lasknud üle kasvada, ja saaki jätkus päris mitmeks korraks. Varasemalt on ikka nii olnud, et korra-kaks korjan ja siis ei tule rohkem midagi ja oapeenar saab esimesena sügisel puhtaks.

Kahjuks ei olnud ma siiani leidnud viisi, kuidas ube säilitada nii, et nad mulle ka talvel meeldiksid ja hamba all krõmpsuksid. Sügavkülmutamine nii toorelt kui ka blanšeeritult, nii kiirelt kui ka aeglaselt külmutatult, muutis oad vesiseks.

Olgu siinkohal tänatud üks kolleeg, kes mitu aastat tagasi kohvipausi ajal marineerimise idee mulle andis! Sel ajal ma veel uskusin, et sügavkülm on parim viis paljude aedviljade säilitamiseks. Mida aasta edasi, seda rohkem veendun ma selles, et traditsioonilised sissetegemisvõtted sobivad sama hästi või isegi paremini! Pea-asi, et sissetegemise ajal oleks mõistus selge ja eesmärgiks see, et ka talvel asjad ka süüa kõlbaks ja suvine palava pliidi ees nähtud vaev asjata poleks nähtud!

Marineeritud oad
Teen neid nii nagu marineeritud kurkegi, kuid ilma sõstralehtedeta.
Vaja läheb:
türgi oakaunu
küüslauku
sibulat
tilli
sinepiseemneid
tilli varsi ja õisi
2l vett
4 sl suhkrut
4 sl meresoola
4 sl 30% äädikat
2 sl sinepiseemneid

Kõigepealt keeda/blanšeeri ube keevas soolases vees, kuni nad on veel kergelt krõmpsuvad.
Vala sõelale ja jahuta külma veega maha. Topi jahutatud oakaunad koos küüslaugu, tilli ja sibulatükkidega purkidesse.
Aja vesi koos suhkru ja soolaga keema, lisa äädikas ja sinepiseemned ja kuumuta keemiseni.
Vala kuum marinaad purkidesse ubade peale. Sulge õhukindlalt ja säilita jahedas.

PS! Purkide steriliseerimiseks on kõige parem need pärast puhtaks pesemist 100-kraadises ahjus 20 minutit kuumutada! 

Kõrvitsapüreesupp

Kõrvitsauputus vaevab sügisel vast iga aiaomanikku või aiaomaniku sugulast. Milleks kasvatada suuri, massiivseid kõrvitsaid, kui keegi ei jõua kuu aega järjest kõrvitsatoite süüa? Mina avastasin Rapla aianduspoe riiulilt saksa minikõrvitsate seemned ja olen nendega täiesti rahul.
Kõrvitsad on pisikesed, säilivad hästi jahedas vähemalt jõuludeni ning kui isu tuleb, ei pea mõtlema, et mida pärast lahtilõikamist ülejäänud kõrvitsaga teha.
Ühest kõrvitsast (15cm diameeter) piisab meie peres tavaliselt üheks toidukorraks.

Kõrvitsapüreesupp
1 sibul
2 küünt küüslauku
4 cm jupp ingveri
1-2 porgandit
1 kõrvits
soola, pipart, maitserohelist
vett või puljongit
1 sl võid
serveerimiseks röstitud kõrvitsaseemneid või saiakrõbuskeid

Koori ja tükelda sibul, küüslauk, ingver, porgand ja kõrvits.
Esmalt hauta potis sibul, küüslauk ja ingver, seejärel lisa porgand ning hauta see poolpehmeks.
Seejärel lisa kõrvitsatükid ning nii palju vett või puljongit, et see kõrvitsatükid enam-vähem ära kataks. Keeda kuni kõrvits on pehme, püreesta ning maitsesta.
Serveeri koos röstitud kõrvitsaseemnete või saiakrõbuskitega!

Pasta e ceci

Ditalini pastarattad, kikerhernekonserv ja poolik purgike kodust tomatikastet

Kui tekib küsimus, kuidas panna mees ja lapsed püreesuppi sööma või mida teha püreesupi viimase portsuga, mis kellelegi sisse ei mahu, siis see retsept aitab hädast välja.

Retsept ei pärine muidugi enda peast, vaid ühest Genova kesklinna kõrvaltänava ristorantest, kus see roog väsinud ja näljastele (Ida-Euroopa) tudengitele uue elu sisse puhus.

Muidugi ei teadnud me siis, mida see toit endast kujutab, aga see oli üks päevaroogadest ja päris hea hinnaga.

Eesti oludes on tegemist soodsa, kiire ja kõigile maitsva roaga, mille koostisosad on lihtsalt kättesaadavad või koguni isetehtavad.

Vaja läheb:
250 g ditalini pastat (väiksed ümarad rattakesed)
1 purk kikerhernekonservi (või ube)
1 ports klassikalist köögivilja, kõrvitsa või porgandipüreesuppi
3 dl tomatikastet (näiteks tomatiuputuse ajal kodus tehtut)
riivitud (parmesani) juustu
vajadusel soola, pipart jm

Kui kõik koostisosad on olemas, keeda esmalt pasta valmis. Vala ära liigne vesi (kui keedad pastat rohke veega), lisa kikerherned, püreesupp ja tomatikaste ning kuumuta keemiseni. Kui kardad, et pasta võib liiga pehmeks keeda, tee püreesupp ja tomatikaste varem juba kuumaks.
Maitsesta vajadusel ja hakka sööma!

Hiigelpeet

See siin on tänavune koduse nunnukonkursi võitja  Peet Suur!
936g

Mandli-šokolaadivõie ehk Mandella!

Mandella

Pikalt on meeles mõlkunud soov ise proovida Nutellat ehk pähkli-šokolaadikreemi valmistada. Samuti olen pisut uurinud toortoidu retsepte ja saanud ideid, mida tulevikus teha. Kooritud mandlitest kreem toorkookide jaoks oli üks ideedest, mida tahtsin proovida. Päris toortoidu katsetamiseni ei ole veel jõudnud, aga mõtteainet on see pakkunud küll! Miks mitte võtta üks mõte siit ja teine sealt!?
Igal juhul siit tuleb minu versioon Nutella kreemist, mis erinevalt paljudest internetis levivatest retseptidest ei sisalda kondentspiima ja ei ole ka kuumutatud!

300 g mandleid
100 g toasooja võid
Kakaopulbrit ja/või purustatud kakaoubasid
rafineerimata suhkrut

Leota koorega mandleid külmkapis vees 12 tundi. Koori mandlid ning jahvata miksriga nii peenikeseks kui võimalik. (Lõhnab nagu martsipan!) Mandlid võib jätta ka koorimata, sest see võtab päris kaua väärtuslikku aega!

Purusta ka kakaonibsid suhkruga nii peenikeseks kui saad. (Kuna kakaonibsid sisaldavad kakaovõid, siis kleepub neist jahtavatav kakao kokku. Selle vältimiseks ongi hea koos suhkruga jahvatada!)

Sega purustatud mandli mass, kakao ja või kokku ja lisa soovi korral veel suhkrut või kakaod.

Pane purki ja hoia külmkapis kuni otsa saab!

Kohupiimane kohupiimastruudel

Kohupiimastruudel

Poes käimine motiveerib kodus süüa tegema, eriti kui poest pole leida seda, mille järgi isu on.
Poe küpsetistel on alati kas liiga vähe täidist või on neis hirmuäratav hulk kõiksugu e-aineid.
Näiteks nn Prantsuse kohupiimakook on tehtud kohupiimapulbrist. Vaevalt prantsuse koduperenaised seda kooki algselt kohupiimapulbrist tegid...
Loodan, et minu lemmikkohupiimakook (Pihlaka mandli-kohupiimakook) ei ole pulbrist tehtud!

Vaja läheb:
500 g pärmi-lehttainast
400 g kohupiima (nt Saida rosinakohupiim)
100 g suhkrut
2 muna
1 sl tärklist
3 tilka rummiessentsi
soovi korral rosinaid või pähkleid

Rulli lehttaigen laiemaks plaadiks.
Sega kohupiima täidise koostisosad omavahel ning vala lehttaignale.
Keera taigna ääred kaheltpoolt täidise peale ja rulli ettevaatlikult kokku nii et kohupiim plehku ei pistaks. Küpseta ahjus 180-kraadises kuumuses 30-40 minutit või kuni kook on keskelt küpsenud.

Lemmik! Röstitud suvikõrvitsa võileib!

Selle hooaja viimastest krõmpsuvatest suvikõrvitsatest sai
mõnus suutäis võileiva vahele!

Ükskord grilli ääres avastasin pärast kohustuslikku suvikõrvitsa grillimist, et merevaiguga on maitsestatud grillitud suvikõrvits võileiva vahel ikka eriti maitsev!
------------------------
Viiluta suvikõrvitsad, maitsesta soola ja pipraga, soovi korral lisa pitsamaitseainet.
Grilli või prae pannil koos killukese võiga kuni on veel kergelt krõmpsuv. Määri grillilt läbikäinud leivaviilule sulajuustu või toorjuustu, selle peale kuumad suvikõrvitsad ja söö kohe ära!
-------------------------

Paras säästusöök, aga õnneks ka hea! Juust ja vorst ja vorst ja juust on üsna ära tüüdanud. Pealegi on tavahinnaga eesti juustud täiesti ühe maitsega - maitsetud kõige lühema valmimisajaga, et saaks ruttu rahaks tehtud! Viimase aja lemmik on aga Valio Lacey Swiss!

8-tunni kreegimoos

Läks nii, et jõudsime pühapäeva õhtul hämaras koju kahe ämbritäie kreekide, ühe ämbritäie ploomide ja 10 liitri männiriisikatega.

Ploomidest sai moos (vähese amarettoga). Kivid välja, potti, keema, purki...

Männiriisikaid kupatasin kahes osas 30 minutit ja needki kolisid purki koos marinaadiga.

Kreegid - väikesed tüütud luuviljalised, keetsin koos kivide ja vähese veega pehmeks ja alustasin nende puhastamist (2h). Ja järgmisel õhtul jätkasin puhastamist (4h)...

Sõela abiga koukisin massist kõik need tuhanded kivikesed välja. Eesmärk oli moosi tummise maitse huvides nahad alles jätta!

Osast massist kurnasin mahla välja ja reserveerisin morsi tegemiseks. Kokku sain 5 liitrit kreegimöga ja 2 liitrit puhast mahla.

Moosikeetmise palusin mehel teha, sest ma olen ikkagi kahe lapse ema, mitte kreegipuhastaja, ja keegi pidi lapsed magama panema!

Hommikul avastasin köögi territooriumilt 8 purgitäit kreegimoosi. Nii et retsepti saamiseks peate mu mehe poole pöörduma või lisama suhkrut oma maitse järgi!

Igal juhul järgmise viie aasta jooksul rohkem kreegimoosi keetmist ette ei näe!

Heinakrõbuskid naadisupiga

Leian, et ei ole siia blogisse ammu midagi kirjutanud. Olgu öeldud, et süüa teen siiani ja mõtlen blogisse postitamisest rohkem kui see tegelikult aega võtaks. Lihtsalt ajad on nii kiired ja pooled asjad lähevad nagunii meelest ära. Ajakirjanikuna (Raplamaa Sõnumites) töötades saan ka oma kirjutamisvajaduse rahuldatud.
Et teie, lugejad end hüljatuna ei tunneks, postitan siia ühe enda töö vilja, mis on otsast lõpuni toitumisega seotud. Ilmselt on see teema ka seotud minu toiduloomekriisiga. :)

------------------------
Toitumisest: Tagasi puu otsa!?
Aina rohkem saab erinevatest allikatest teada, kuidas toiduained tekitavad vähki, diabeeti või südame-veresoonkonnahaiguseid, mistõttu ei tohiks neid süüa. Kõige suurema rünnaku osaliseks on saanud piimasaadused, nisujahu, punane liha aga ka köögiviljad ja puuviljad. Tekib küsimus, mida üldse süüa võib? Kuigi näiliselt oleme suutelised paljusid asju sööma, et tea me, milline on nende mõju meie tervisele seestpoolt ning kuidas toit meid aeglaselt mürgitab. Tuleb ehk taas hakata korilaseks ning toituda sellest vähesest, mida emake loodus meile ise pakub?

Tervisearenguinstituut on koostanud toidupüramiidi, mis peaks olema tuttav igaühele, kes on lugema õppinud. Uurides, millised selles toodud toiduained kasulikud on, ei jäägi midagi alles.

Leib ja sai:
Sai on tervisele kahjulik, kuna on tehtud nisujahust. Nisujahu, kust on mineraalaineid ja valke sisaldav kest eemaldatud, koosneb peamiselt tärklisest, mis soodustab diabeeti. Nisujahus sisalduv gluteen aga põhjustab  ülekaalulisust, diabeeti, vähki ning hulgaliselt põletikulisi seisundeid kehas, millest saavad alguse paljud teised haigused.

Leib on raskemini seeditav kui valge sai. Kui selles on palju nisujahu, on see sama kahjulik kui valge sai. Kui selles on palju täisterajahu, annab see palju kaloreid, viib kehast mineraalaineid välja ning on raskesti seeditav.
Leib ja sai sisaldavad enamasti pärmi, mis soodustab pärmseente vohamist soolestikus, ning soola, mis põhjustab vererõhu tõusu.

Kartul, puder, pasta:
Kartul sisaldab palju tärklist ning on seega kaloririkas. Roheline kartul on mürgine.
Puder: riisi- ja mannapudrud on kahjulikud, kuna sisaldavad taaskord palju tärklist. Soovitatakse tarbida pruuni riisi ning koorimata teradest mannaputru, mis aga on taaskord kiudaineterikkad ning viivad mineraale kehast välja.
Pasta ehk makaronid on tehtud sama valgest jahust kui sai ja seetõttu kahjulikud.
Nisu, rukis, oder ja kaer võivad põhjustada tsöliaakiat ehk teraviljades sisalduvad valgud kahjustavad peensoole limaskesti ning häirivad toitainete imendumist, põhjustades omakorda raua, kaltsiumi ja D-vitamiini puudusest tingitud haiguseid.

Köögiviljad:
Võivad sisaldada nitraate ja taimekaitsevahendeid. Nitraadid köögiviljades avalduvad kõige paremini peenestatud, purustatud köögiviljades, kus bakterite koosmõjul saavad neist mürgised nitritid, mis maohapetega reageerides võivad põhjustada vähki soodustavaid ühendeid. Seetõttu ongi kasulikum köögivilju tükeldada vahetult enne söömist. Nitraate leidub kõige rohkem rohelistes köögiviljades. Salateid tuleb enne söömist korralikult pesta.

Puuviljad:
Sisaldavad palju looduslikke suhkruid nagu sahharoosi, fruktoosi ja glükoosi. Suurtes kogustes puuvilju süües tõstavad need ka kehakaalu. 
Pea kogu kasvatatud sisaldab erinevates kogustes taimekaitsevahendeid. Kuigi Euroopa Liit on seadnud ülempiiri taimekaitsevahendite sisaldusele puu- ja köögiviljades, siis täiesti ohutuid pestitsiide pole olemas.
Viimasel ajal soovitatakse toituda üksnes toortoidust, põhjusel, et toidu kuumutamisel hävinevad toidust seedimise lihtsustamiseks vajalikud ensüümid, vitamiinid, mineraalid. Lisaks tekivad küpsetamisel ka mitmed mürgised ühendid.
Teisalt soovitatakse köögivilju just kuumutada, et neist toitaineid paremini kätte saada.

Piimatooted:
Piim – Kuigi piimatoodete tarbimist peetakse neis sisalduvate mineraalide ja vitamiinide tõttu kohustuslikuks, soovitatakse kohati neist kui paljude tervisehädade põhjustajatest täielikult loobuda. Piim sisaldab piimasuhkrut ehk laktoosi, mida osad inimesed ei suuda seedida. See ärritab soolt, põhjustab gaase, kõhulahtisust ja ebamugavustunnet. Eestis esineb laktoositalumatust kuni kolmandikul elanikkonnast.
Jogurt – piimhappebakteritega jogurteid peetakse küll kasulikuks, kuid paraku söövad inimesed nendega koos endale sisse ka suures koguses suhkrut, magusaineid ja/või säilitusaineid.
Juust – rasv ja kolesterool.
Kohupiim – sisaldab palju valku ning koormab neere. Ei soovitata alla aastastele lastele.

Kala – Läänemere kalad, eriti suuremad ja rasvasemad heeringad ja lõhe, sisaldavad ohtlikus koguses elavhõbedat, dioksiini ja teisi mürgiseid aineid, mis võivad kahjustada kõiki elusorganisme. Euroopa Liit lausa keelas ära suuremate kilude ja räimede toiduks tarvitamise. 

Liha – Punast taist liha, eriti veiseliha, peetakse eelkõige tervislikuks valikuks. Siiski leidub ka tailihas rasva ning lisaks taimekaitsevahendite ja antibiootikumide jääke. Punane liha sisaldab karnitiini, mida inimene ei suuda seedida ning mis muundub organismis aineks, mis tõstab kolesteroolitaset ning suurendab südamehaigustesse haigestumise tõenäosust. Nii veise-, sea- kui ka lambalihas sisalduvad väävliühendid, nitraadid ja raud soodustavad diabeeti haigestumist.

Kanad ja munad – Kana- ja linnuliha on lihadest kõige tervislikumad. Samas peetakse kanu kitsastes puurides, kus iga kana jaoks on 1 A4 suuruse paberi jagu ruumi. Seetõttu ei ole neil selliseid elamistingimusi, nagu loodus on ette näinud. Ka munad sisaldavad palu kolesterooli ja rasva, mistõttu ei soovitata süüa rohkem kui 4 muna nädalas.

Toidurasvad
Või – sisaldab küllastunud rasvu ja kolesterooli, mis soodustavad südame-veresoonkonnahaigustesse haigestumist.   
Õli – Külmpressitud õli ei sobi praadimiseks, kuna sisaldab palju keemilisi ühendeid, mis kõrgel temperatuuril võivad muutuda tervisele kahjulikeks ühendeiks. Õliga praadides tuleb vältida õli suitsemist, et ei tekiks kantserogeenseid ühendeid.

Suhkur, maiused, karastusjoogid
Suhkur, mida vahel nimetatakse ka valgeks surmaks, lõhub hambaid, põhjustab ülekaalulisust, soodustab diabeeti.
Koogid, kommid ja muud maiused – sisaldavad nisujahu, suhkrut, rasvu ja muid ebatervislikke aineid.
Karastusjoogid – lisaks magusakahjudele tekitavad gaseeritud joogid maohaavandeid. Nii on ebatervislik tarbida ka gaseeritud mineraalvett.
Vesi – suurtes kogustes mageda vee joomine koormab neerusid ja viib paigast ära rakkude vedeliku- ja mineraalitasakaalu.
Mahlad sisaldavad palju suhkrut. Vaadake ise, kui palju peab punasesõstra või jõhvikamahlale suhkrut lisama, et see muutuks poejoogiga sama magusaks.  
Sool – liigne soola tarbimine põhjustab kõrget vererõhku. 
Linaseemned – tervislikult toituvad inimesed teavad, et linaseemned on vähkiennetavad, kuid nad ei tea et, linaseemned sisaldavad linamariini, mis seemnete purustamisel ja seedekanalisse jõudmisel muundub sinihappeks. Terveid linaseemneid võib süüa, jahuna või õliks pressituna aga mitte.

Kõik toidupüramiidi kangelased on nüüd põrmustatud. Ometigi peaksime midagi sööma. Tuleb riskida ja süüa kõike natuke ja mängida eluaegset loteriid, kus peavõiduks on diabeet, südame- ja veresoonkonnahaigused, vähk jm.

Teine võimalus on teha toidutalumatuse veretest ning saada teada, mida ja millega igaüks individuaalselt süüa võib. Pärast veretesti tegemist jääb toiduvõimaluste valik ilmselt veelgi väiksemaks. Samas on see ainus võimalus saamaks teada, mida keha kannatab ja mida mitte. Võimalik, et test toob selguse ka seniste tervisehädade põhjuste kohta.

Kindel on aga see, et tavamõistes söömine ja toitude valmistamine tuleb tulevikus hea tervise huvides ära unustada, sest paljusid harjumuspäraseid asju ei tohi samaaegselt süüa, nagu näiteks liha, kartulit ja köögivilju. Milleks siis üldse süüa teha? Ja mis saab senisest toitumiskultuurist ja vanaemade retseptidest? Asendame need moodsate retseptidega: kevadiseks hommikusöögiks kastepiiskadega naadilehed, lõunaks võilillejuured omas mahlas ja õhtuks nõgesesupp kuivatatud heinakrõbuskitega! Hakkame taas korilasteks ning kolime puu otsa elama! 

Toiduainete ebatervislikusest:
http://www.toitumine.ee/tsoliaakia/

http://www.hingepeegel.ee/toitumine/5-pohjust-valtida-teravilja-ja-gluteeni/#sthash.EYOTIXaH.dpuf

http://www.epl.ee/news/arvamus/terje-elias-arge-sooge-liiga-palju-rohelist.d?id=51285225

http://www.telegram.ee/toit-ja-tervis/miks-elus-toit-sulle-hea-on#.UaNb_Mrl4on

http://www.e-perekool.ee/kas-linaseemned-on-siis-inimesele-murgised/   
http://www.maaleht.ee/news/tarbija/tarbijauudised/pikk-raim-ja-kilu-toidulaualt-maha.d?id=63997147

Pirukad, millel on alati piisavalt täidist

Kanapirukad

Need pirukad valmivad mõistagi kiirelt ja lihtsalt ning on lisaks ka maitsvamad mistahes poes pakutavatest pirukatest, mille täidises moodustub enamasti suuresti õhust.


Vaja läheb:
500 g pärmi-lehttainast
200 g grillkana jääke
100 g salatijääke
seesami- või linaseemneid

Mina panin pirukasse tükeldatud grillitud kanafilee tükke, mis olid segatud salatijäägiga (tomat, basiilik, rukkola, sool, pipar, õli).

Lõikasin sulanud pärmi-lehttaignast 18 võrdse suurusega nelinurka. Panin 9le neist lusikaga u 1 sl jagu täidist, peale teised 9 ristkülikut ja vajutasin ääred kinni. Peale lõikasin sälgud ning puistasin seesamiseemnetega üle.
Ahjus küpsetasin 190-kraadise (pöördõhuga) kuumuses 15 minutit.

Samu pirukaid võib teha ka nõrutatud tuunikalakonservist ja riivjuustust.

Kana-estragoni kartulivorm

Kana-estragoni kartulivorm

Kana ja estragoni maitsekooslus on üks viimase aja lemmikumaid. Teadmine, et need omavahel hästi kokku sobivad tuli minu juurde koos Nigella Lawsoni raamatuga "Retseptid kodu südamest" estragonikana retseptist (kanafilee, estragon, või, valge vein, vahukoor). Lisaks kanale, sobib estragon minu meelest hästi ka aedviljadega.
Ahjuvormi tegin kana, porgandite ja kartuliga. Usun, et sama asja võib teha ka teiste köögiviljadega.

Ahjuvorm:
2 kanafileed
2 x 0,5 sl estragoni
soola, pipart
porgandeid, herneid või muid aedvilju
viilutatud kartuleid
400 ml kohvikoort
100 g juustu

Tükelda kanafilee ja kuumuta pannil koos estragoni, soola ja pipraga läbi. Pane kanatükid ahjuvormi põhja.
Viiluta porgandid või muud aedviljad, kuumuta pannil koos samade maitseainetega. Kasutasin keedetud porgandeid, millele oli vaja uus elu anda. Vala porgandisegu ahjuvormi kanatükkide peale.
Koori ja viiluta kartulid õhukesteks viiludeks ning laota ühtlaselt kõige peale. Puista peale veel soola, pipart ja estragoni ning riivi juustu peale. Vala kartulitele ka kohvikoor. Kata fooliumiga ning küpseta ahjus fooliumiga kaetult, kuni kartul on pehme. Võta foolium ära ja lase pealt pruunistuda. Ongi valmis!

Ciabattat saab ka leivavormis teha

Ciabatta leivavormis

Asjaolude kokkulangemise tõttu otsustasin poodi leiba-saia mitte ostma minna ning ise tüüpilist itaalia saiatoodet ciabattat küpsetada. Kapis oli olemas varem katsetamiseks ostetud Tartu Milli ciabatta jahusegu, kuhu lisasin veel paki kuivpärmi ja vett.
Panin taignakausile rätiku peale ja viisin õue kerkima. Seal oli nimelt pakendi peal nõutud 26-30 kraadine kerkmistemperatuur tagatud. Soe ilm oli ka üks "asjaoludest", miks otsustasin ciabattat teha. Itaalias peaks ju üsna soe olema ja taigen peaks ideaalselt kerkima, mitte nagu meil siin Eestis, kus on suurem osa ajast jahe.
Pärast kerkimist sai laiskus minust võitu. Kuna tavaliselt on mul pärmitaignatega "kana kitkuda", sest taigen ei taha kerkida, eriti teisel korral, või pole mul piisavalt kannatlikust leiba või saia päev läbi kergitada, siis ei hakanud enam käsi taignaga kokku tegema ja jahuga mässama ning ciabattat ehk tuhvlisaia vormima.
Valasin leivavormi põhja oliivõli ja raputasin sellel jahu, valasin kerkinud taigna sisse ja lasin kerkida kuni ahi piisavalt kuum oli.
Küpsetasin 220 kraadi juures 10 minutit (pöördõhu režiimil), 180 kraadi juures 25 + 15 minutit. Ahjus oli küpsemise ajal ka veekauss, mis peaks saia kooriku krõbedaks tegema.
Maitsmisel selgus, et krõbe koorik oli täitsa olemas. Võib-olla oleks pidanud pisut kauem küpsetama, kuna taigen jäi üsna mahlane seest.

Kodused kanapelmeenid

Pelmeenid enne "ujuma minekut"

400 g kanafileed
soola, pipart, pitsamaitseainet
rohelist sibulat või murulauku

5-7 dl jahu
1 muna
2 dl piima
1 tl soola
2 sl õli
(kuivatatud peenestatud ürte)

Esmalt valmista täidis. Lõika kanafilee tükkideks ning purusta köögikombainis hakklihaks. Sega maitseainetega ja jäta maitsestuma.

Sega kõik taigna koostisosad kokku ning sõtku vormitavaks taignaks. Võimalik, et jahu kulub selleks rohkem. Taignal võid lasta pisut ka seista, kuid sellest minul näiteks suurt kasu ei olnud.

Rulli taigen võimalikult õhukeseks ja lõika ümmarguse vormiga ringid välja (või lase lastel seda teha). Pane ringi keskele 1 tl täidist ning suru küljed kokku. Prae, keeda või pane sügavkülma. Antud kogusest sai u 1kg pelmeene.

Mehhiko pada

Kui ma oleksin Jamie Oliver ja teeksin parasjagu raamatut kiiresti valmivatest roogadest, siis ma paneksin sinna ka selle retsepti.

Idee tuli Salvesti samanimelisest purgiroast, mille mehele tööle söömiseks kaasa saatsin. Kodus siis kuulsin, et see oli täitsa hea olnud ja sellist lauset kuulen üsna harva.
Proovisin siis ise järgi teha.




U 8 portsjoni jaoks läheb vaja:
400 g väherasvast hakkliha
300 g riisi
400 g tomatikastet
2 küünt küüslauku
porrut või sibulat
1 punane paprika
1 purk punaseid ube
soola, pipart, paprikapulbrit, (pitsamaitseainet)

Prae hakkliha porru ja küüslauguga küpseks. Lisa paprika ja tomatikaste ja hauta kuni paprika on pehme. Maitsesta. Viimasena lisa purgioad ja kuumuta keemiseni.
Samal ajal keeda teises potis valmis riis. Mina kasutasin eelkeedetud riisi seekord, kuid võib kasutada ka basmati või risoto riisi.
Kui riis ja hakklihakaste valmis on, segage need omavahel ja asuge sööma! 

Karrine kalasupp

Kalasuppi emmele ja lapsele

"Leiutasin" taas ühe supi, mis maitseelamuse tõttu väärib siia kirjapanemist ning kindlasti kordamist.

Supp on aasiapärane. Mulle meeldib rohelist karripastat supiks kasutada, kuid seekord seda polnud ja üritasin hakkama saada olemasolevate kuivade maitseainete (karri) ja külmikus unustusse vajunud totsikutega (kalakaste). 
Ingverijuur on talvisel hooajal nagunii koguaeg kapis olemas. Laimid on lihtsalt nii ilusad rohelised ja sellest piisab, et neid vahel koju osta.

Vaja läheb:
2 porgandit
3 kartulit
mõned õisikud brokkolit
400 g kalafileed (kasutasin pangasiuse fileed)
2 peotäit koorimata külmutatud ja keedetud krevette
2 sl karripulbrit
2 sl tai kalakastet
3 kaffiri laimi lehte (kasutada nagu loorberit)
1 laimi mahl 
2 sl peeneks hakitud ingverit
2 küünt küüslauku
1 l tulist vett (veekeedukannust) 
1 sl võid
soovi korral purk kookospiima või koort
vajadusel soola, tšillihelbeid

Kõigepealt tükedasin porgandid, ingveri ja küüslaugu ning hautasin neid võis. Seejärel lisasin kuuma vee ja keetsin kuni porgandid muutusid poolpehmeks. Järgnesid kartulid ja brokkoli, mõne aja pärast tükeldatud kalafilee, karripulber, kalakaste ja laimilehed. Kui hui kala oli juba enamvähem valmis lisasin krevetid ning kuumutasin keemiseni. Plaanisin supile lisada ka kookospiima, aga supp maitses juba niigi hästi! Tahaks jälle seda suppi!

Porganditrühvlid

Tegin täna esimest korda trühvleid. Kuna sain hiljuti vanaema käest suure hulga porgandeid, tekkis huvi proovida üht porganditrühvlite retsepti. Kahjuks või õnneks mul rosinaid ei olnud, aga oli hoopis kuivatatud viigimarju, mis olevat originaalretseptis olnud. Mandlilaastud asendasin kapis leidunud metspähklitega.Võiks öelda, et kindlasti on tegemist üsna tervisliku magusaga - mis koosneb porganditest, pähklitest, viigimarjadest. Viigimarjad andsid piisavalt magusust, et oleks võinud ka suhkru lisamata jätta.

Vaja läks:
500 g riivitud porgandeid
200 g tükeldatud viigimarju
vett
50 g võid
0,5 tl kardemoni
1 dl suhkrut
150 g metspähkleid
Katteks 500 g šokolaadi

Alustuseks rakendasin kaasa porgandeid riivima. Siis panin porgandid koos viigimarjatükkidega potti, lisasin vett nii palju, et see porgandeid kattis. Keetsin ilma kaaneta kuni vesi ära auranud oli.
Vahepeal röstisin pähkleid, koorisin ära ja purustasin peenemaks.
Seejärel lisasin porgandisegule või, suhkru, kardemoni ja pähklipuru ja kuumutasin veel pisut pliidi peal kuivemaks ja püreestasin peeneks.
Panin külma jahtuma/tahenema. Segu oleks võinud ka paksem tulla, nii et järgmisel korral paneksin vähem vett või rohkem pähkleid.
Esimese portsu trühvleid vormisin lusikaga ning mökerdasin neid sulatatud valges šokolaadis. See polnud ilmselt päris õige meetod. Surfasin veidi netis ja lugesin, kuidas trühvleid paremini katta.
Vormisin kummikinnastega külmast porgandimassist kuulikesed. Panin need sügavkülma.
Võtsin veevanni, panin 70-protsendilise Kalevi uue küpsetusšokolaadi kastruliga sisse ja sulatasin ära. Võtsin külmast pallikesed ära ja kastsin šokolaadi sisse ja panin küpsetuspaberiga kaetud pannile tahenema. Puutikke kodus polnud, nii et kasutasin hoopis spagette! Lusikaga toetades sai täitsa ilusti väiksemaks murtud spagettidega hakkama. Mõni üksik pallike otsustas iseseisvalt šokolaadi ujuma minna, aga lusikaga õnnestus ära päästa. Šokolaadistatud pallikesed rändasid külmkappi tahenema ja ootavad nüüd šokolaadi maitsmise üledoosi möödumist. Trühvleid tuli igaljuhul päris suur portsjon! Isegi liiga suur!

Kodune taruvaik

Meie kodus kulus seni haiguste raviks üsna palju rahalist ressurssi Vipise taruvaigu-saialilleõli peale.
Viimati vanaema juures käies aga sain teada ilmselt väga vana tarkuse, et kui ehtsat taruvaiku piiritusega segada, saab seda ravimit ise valmistada. Vanaema sai mulle maalt ehtsat taruvaiku. Muuseas peaks seda kraami igal mesinikul leiduma. (Ka Rapla talupoes on see nüüd müügil!)

Piirituse retsepti küsisin perearsti käest. Oli tükk tegemist, et leida apteek, kus piiritust ka müüakse.
Ravimiinfo kohaselt maksis 100 ml piiritust 1,52€.

Igal juhul segasin kodus taruvaigu piirituse sisse ja panin ligunema. Kahe päeva pärast kurnasin osa piirituse-taruvaigu leotisest eraldi nõusse ja segasin üks-ühele vahekorras oliivõliga. Panin taruvaiguõli tühja plastkust antiseptikupudelisse, et seda saaks samamoodi pihustada nagu varemmainitud toote puhul. Mäletan veel liigagi hästi, kuidas vanasti raviti minul kurku taruvaigutinktuuriga nii, et pliiatsi otsa pisteti vatitups, see tinktuuri sisse ja siis kurku... Sellise tegutsemisviisiga ma oma lapsi ära ei tahtnud hirmutada. Siiani on nad vabatahtlikult lasknud taruvaiguõli endale kurku pihustada. Igal juhul jäin koduse taruvaiguõli tulemusega täitsa rahule ja ka lapsed ei hirmunud ära. 

Tort 95. vabariigi aastapäevaks

Seekordne tort vabariigi aastapäevaks sündis taaskord ilma suuremate ettevalmistusteta. Hakkasin just biskviiti tegema, kui mees teatas, et tahab tunni aja pärast vabariigi aastapäeva vastuvõtule minema hakata, et autole parkimiskoha ikka saaks. :)

Tegin siis biskviidi valmis, panin ahju ja pärast küpsemist, jäi see sinna jahtuma.
Iseenesest kukkus see ideaalselt välja ja ei vajunud kuidagimoodi kokkugi!

Biskviidi jaoks läheb vaja:
6 muna
6 sl suhkrut
5 sl jahu
1 sl lahustuva kohvi pulbrit

Täidise jaoks:
400 ml vahukoort
200 g kohupiima (nt Saida farmi oma)
200 g (mõru)šokolaadi
3 dl jõhvika või kirsimoosi
immutamiseks 1-2 dl mahla või amarettot
Kaunistuseks kirsse või muid marju
Mina kasutasin võõramaised granaatõunaseemneid.

Esmalt pane ahi soojenema 180-190 kraadi peale. Vooderda 20cm diameetriga koogivormi põhi küpsetuspaberiga ning tee vormi põhi ja ääred või ja jahuga kokku.
Biskviidi jaoks eralda munakollased munavalgetest. Vahusta kõige pealt munakollased suhkruga, siis pese vispel puhtaks ning vahusta munavalged koos 0,5tl soolaga tugevaks vahuks.
Sega 1/3 munavalgevahust munakollasevahu sisse, lisa jahu ja kohvpulber ja sega ettevaatlikult. Seejärel lisa ülejäänud munavalgevaht, sega ühtlaseks ning vala koogivormi. Küpseta ahjus ligikaudu pool tundi või kuni kook on läbi küpsenud. (Kontrolli näiteks noaga!) Jäta kook ahju jahtuma ja mine käi vahepeal mõnel vastuvõtul ära.

Kreemi jaoks vahusta vahukoor, lisa sellele kohupiim ja 150 g sulatatud šokolaadi. Riivi 50 g šokolaadi ja sega sellest pool samuti kreemi sisse. (Valmistasin kreemi jaoks ka želatiini ette, aga see ei osutunud vajalikuks, kuna kreem tuli kohupiima abil piisavalt tugev.)

Lõika jahtunud biskviit kolmeks kihiks. Immuta esimest kihti mahla või amarettoga,  määri peale moos ning seejärel osa kreemist. Tee samamoodi teise kihiga. Määri kreem ka kolmanda kihi ja tordi külgede peale. Puista peale ülejäänud riivitud šokolaad ning marjad. Minu kook sai piisavalt mahlane ning seda võis serveerida juba pärast seda kui nõud olid pestud, laud kaetud ja kohvi valmis!

Edastan oma tordi ka Nami-Nami retseptivõistlusele "TORT ISAMAALE 2013". 

Krõbedad mandlid

Neil jõuludel jätsime poest kingitusteks šokolaadikommid jm magusa ostmata, vaid tegime ise magusad kingitused. Poeriiulist jõudsid koju hoopis tavalised mandlid. Suhkur, muna ja piparkoogimaitseaine olid kodus olemas.

Segasin omavahel pruuni roosuhkru ja piparkoogimaitseaine (Võib kasutada ka teisi vürtsikaid maitseaineid endale meeldivas koguses või spikerdada piparkoogimaitseaine pakilt, mis seal sees on). Lisasin juurde lahtiklopitud munavalge ja viimasena mandlid ja õige pisut vett. (Koguseid nüüd veebruarikuus enam ei mäleta!) Röstisin mandleid keskmise kuumusega ahjus, vahepeal segades. Mandlid on valmis siis, kui nad on mõnusalt krõmpsud, kuid enamus neist enam omavahel ei kleepu. Lõpus võib mandlitele veel suhkrut juurde lisada, eeldusel, et see jääb nende külge kinni.

Mina õmblesin mandite pakkimiseks linasest riidest kotikesed, mille sisse läksid tsellofaani sisse pakitud mandliportsjonid. Ja siis rändasid need juba jõuluvana kotti 

Aastavahetus ahjukanaga

 Alati ei pea aastavahetuseks terve päeva kokkama. Seekord tulid meile külalised ja pääsesime poole päevase kokkamisega! Õnneks oli mees ka köögitoimkonnas abiks!

Küpsetasime 8 inimese jaoks ära kaks kana. Üritasin küll poest leida suuremat maitsestamata kana, aga ei leidnud. Suuremad broilerid on kõik poemarinaadi pistetud (2kg). Maitsestamata olid vaid 1-1,5 kilosed.
Seega oli vaja valmis teha krõbedad ahjukartulid- ja peedid ning küpsetada ära kaks kana.

Üks kana siirdus oma küpsetamispuki otsa ja teine kana pidi leppima klaasist ahjuvormis pikutamisega, kaaslaseks kõiksugu köögiviljad. Ahi huugas seega vähemalt 4 tundi järjest ja söögiajaks tuli varem valminud toidud taas üles soojendada. Ja loomulikult ei saanud näljaste külaliste nina ees hakata toidust oma blogi jaoks pilte tegema.

Alasti kana