Tomatisupp lihapallidega

Kuna viimasel ajal püüan meie pere söögivalikul juurutada mõningaid paleodieedi põhimõtteid, siis järgnevalt presenteerin ühte suppi, mis peaks olemuselt üsna paleo olema.
Seega kui Eestis oleks 10 000 aastat tagasi tomateid kasvanud, oleksid meie esivanemad ehk ka seda suppi söönud.

Supp valmib kiiresti (poole tunniga) ja on päris soojendav!

Vaja läheb:
500 g hakkliha (kasutasin Rey seahakkliha)
1 sibul või pool porrut
soola, pipart, tšillit
ürte või meelepäraseid maitseaineid

400g purustatud tomatite konservi ja 500 g klassikalist tomatipastat
või 1-2 purki kodutehtud ketšupit või tomatikonservi
1 sibul või pool porrut
1-2 küünt küüslauku
(võid)
soola, pipart,
1 sl suhkrut
maitserohelist

Maitsesta hakkliha ning vooli sellest käsitsi 3cm läbimõõduga lihapallid. Küpseta need ahjus valmis. Mina tegin puupliidi ahjus, mille temperatuurist mul pole õrna aimugi. 
Tükelda porru ja küüslauk ning hauta võis pehmeks. Lisa tomatikonservid ning lihapallid ja kuumuta keemiseni. Lisa maitseroheline ning serveeri!

Paleo õuna-kookose kook

Ilma jahuta kookoskook

Mitmed tuttavad on viimasel ajal enda jaoks avastanud taimetoitluse, mõned aga pööritavad sellise jutu peale silmi ja unistavad krõbedatest lihatükkidest edasi. Meie peres ilmselt lihast loobumine võimalik ei oleks. Küll aga olen kahe käega nisujahust loobumise poolt (väljaarvatud tähtpäevadel tordi söömisest).


Sattusin juhuslikult lugema paleo-dieedi kohta ja mõtlesin, et see toitumisviis võiks ka meie perele sobida. Lubatud on liha söömine, piimasaadustest ei pea loobuma ja loobuma peab vaid nisujahust ja teistest aretatud teraviljadest, hernestest, ubadest...mida nagunii ei söö igapäevaselt. Tuleb süüa nii, nagu söödi 10000 aastat tagasi - liha, muna, kala ja köögivilju, marju, pähkleid ja seemneid, mida vähem töödeldud, seda parem; mida vabamalt ringi jooksnud või mahedamalt kasvanud, seda parem.

Tutvustasin oma ideed ka mehele, kes kohe hakkas vastu vaidlema pärast seda, kui rääkisin, et nisujahu kookosjahuga asendades saab pannkooke ikka edasi süüa. Igatahes toonitas ta seda, et meie piirkonnas vaevalt 10 000 aastat tagasi kookospähkleid kasvas :) Ja kookosjahu hinnast ma ei jõudnudki talle rääkida....

Igatahes katsetasin korra kookoshelvestest pannkookide tegemist, mis üllatuslikut täitsa õnnestus, ja tänane katsetus andis tulemuseks täiesti arvestatava nisujahuvaba õunakoogi.

Vaja läheb:
100 g võid
3 muna
300 g kookoshelbeid
2-3 sl rafineerimata suhkrut (võib ka ära jätta)
õunu
250 g hapukoort või kookospiima
rosinaid, mandleid, kaneeli

Antud kogusest saab korraliku plaaditäie kooki.

Sega omavahel toasoe või ja 1 sl suhkrut, lisa 1 muna ja 250-300 g kookoshelbeid. Jälgi, et moodustuks vormitav taigen. Määri 20x30 ahjuvormi põhi ja küljed võiga ning vooderda kookoshelvestega. Mätsi taigen vormi põhjale ja taigna peale pane õunaviilud. Küpseta koogipõhja 200 kraadi juures 10 minutit.
Sega omavahel hapukoor, suhkur ja munad, lisa rosinaid, mandleid või veel kookoshelbeid. Vala koogi peale ja küpseta veel 10-15 minutit kuni pealmine kiht hakkab pruunistuma ja enam ei võdise.
Võta kook ahjust välja ja serveeri!

Krõmpsuvad türgi oad purgis

Türgi ubadega on alati selline lugu, et sügisel mõtlen, et järgmisel aastal enam ei pane neid maha, kuna ei jõua neid nii suures koguses süüa, aga kevadel külvan ja ootan huviga, millal nad end maa seest välja ajavad ja kas külm võtab ära või mitte. Ja nii iga aasta. Mulle ikkagi meeldivad need krõmpsuvad blanšeeritud oakaunad!

2013. aastal õnnestus neid nii kasvatada, et korjasin õigel ajal saagi väiksemates kogustes ära, ei lasknud üle kasvada, ja saaki jätkus päris mitmeks korraks. Varasemalt on ikka nii olnud, et korra-kaks korjan ja siis ei tule rohkem midagi ja oapeenar saab esimesena sügisel puhtaks.

Kahjuks ei olnud ma siiani leidnud viisi, kuidas ube säilitada nii, et nad mulle ka talvel meeldiksid ja hamba all krõmpsuksid. Sügavkülmutamine nii toorelt kui ka blanšeeritult, nii kiirelt kui ka aeglaselt külmutatult, muutis oad vesiseks.

Olgu siinkohal tänatud üks kolleeg, kes mitu aastat tagasi kohvipausi ajal marineerimise idee mulle andis! Sel ajal ma veel uskusin, et sügavkülm on parim viis paljude aedviljade säilitamiseks. Mida aasta edasi, seda rohkem veendun ma selles, et traditsioonilised sissetegemisvõtted sobivad sama hästi või isegi paremini! Pea-asi, et sissetegemise ajal oleks mõistus selge ja eesmärgiks see, et ka talvel asjad ka süüa kõlbaks ja suvine palava pliidi ees nähtud vaev asjata poleks nähtud!

Marineeritud oad
Teen neid nii nagu marineeritud kurkegi, kuid ilma sõstralehtedeta.
Vaja läheb:
türgi oakaunu
küüslauku
sibulat
tilli
sinepiseemneid
tilli varsi ja õisi
2l vett
4 sl suhkrut
4 sl meresoola
4 sl 30% äädikat
2 sl sinepiseemneid

Kõigepealt keeda/blanšeeri ube keevas soolases vees, kuni nad on veel kergelt krõmpsuvad.
Vala sõelale ja jahuta külma veega maha. Topi jahutatud oakaunad koos küüslaugu, tilli ja sibulatükkidega purkidesse.
Aja vesi koos suhkru ja soolaga keema, lisa äädikas ja sinepiseemned ja kuumuta keemiseni.
Vala kuum marinaad purkidesse ubade peale. Sulge õhukindlalt ja säilita jahedas.

PS! Purkide steriliseerimiseks on kõige parem need pärast puhtaks pesemist 100-kraadises ahjus 20 minutit kuumutada! 

Kõrvitsapüreesupp

Kõrvitsauputus vaevab sügisel vast iga aiaomanikku või aiaomaniku sugulast. Milleks kasvatada suuri, massiivseid kõrvitsaid, kui keegi ei jõua kuu aega järjest kõrvitsatoite süüa? Mina avastasin Rapla aianduspoe riiulilt saksa minikõrvitsate seemned ja olen nendega täiesti rahul.
Kõrvitsad on pisikesed, säilivad hästi jahedas vähemalt jõuludeni ning kui isu tuleb, ei pea mõtlema, et mida pärast lahtilõikamist ülejäänud kõrvitsaga teha.
Ühest kõrvitsast (15cm diameeter) piisab meie peres tavaliselt üheks toidukorraks.

Kõrvitsapüreesupp
1 sibul
2 küünt küüslauku
4 cm jupp ingveri
1-2 porgandit
1 kõrvits
soola, pipart, maitserohelist
vett või puljongit
1 sl võid
serveerimiseks röstitud kõrvitsaseemneid või saiakrõbuskeid

Koori ja tükelda sibul, küüslauk, ingver, porgand ja kõrvits.
Esmalt hauta potis sibul, küüslauk ja ingver, seejärel lisa porgand ning hauta see poolpehmeks.
Seejärel lisa kõrvitsatükid ning nii palju vett või puljongit, et see kõrvitsatükid enam-vähem ära kataks. Keeda kuni kõrvits on pehme, püreesta ning maitsesta.
Serveeri koos röstitud kõrvitsaseemnete või saiakrõbuskitega!

Pasta e ceci

Ditalini pastarattad, kikerhernekonserv ja poolik purgike kodust tomatikastet

Kui tekib küsimus, kuidas panna mees ja lapsed püreesuppi sööma või mida teha püreesupi viimase portsuga, mis kellelegi sisse ei mahu, siis see retsept aitab hädast välja.

Retsept ei pärine muidugi enda peast, vaid ühest Genova kesklinna kõrvaltänava ristorantest, kus see roog väsinud ja näljastele (Ida-Euroopa) tudengitele uue elu sisse puhus.

Muidugi ei teadnud me siis, mida see toit endast kujutab, aga see oli üks päevaroogadest ja päris hea hinnaga.

Eesti oludes on tegemist soodsa, kiire ja kõigile maitsva roaga, mille koostisosad on lihtsalt kättesaadavad või koguni isetehtavad.

Vaja läheb:
250 g ditalini pastat (väiksed ümarad rattakesed)
1 purk kikerhernekonservi (või ube)
1 ports klassikalist köögivilja, kõrvitsa või porgandipüreesuppi
3 dl tomatikastet (näiteks tomatiuputuse ajal kodus tehtut)
riivitud (parmesani) juustu
vajadusel soola, pipart jm

Kui kõik koostisosad on olemas, keeda esmalt pasta valmis. Vala ära liigne vesi (kui keedad pastat rohke veega), lisa kikerherned, püreesupp ja tomatikaste ning kuumuta keemiseni. Kui kardad, et pasta võib liiga pehmeks keeda, tee püreesupp ja tomatikaste varem juba kuumaks.
Maitsesta vajadusel ja hakka sööma!

Hiigelpeet

See siin on tänavune koduse nunnukonkursi võitja  Peet Suur!
936g

Mandli-šokolaadivõie ehk Mandella!

Mandella

Pikalt on meeles mõlkunud soov ise proovida Nutellat ehk pähkli-šokolaadikreemi valmistada. Samuti olen pisut uurinud toortoidu retsepte ja saanud ideid, mida tulevikus teha. Kooritud mandlitest kreem toorkookide jaoks oli üks ideedest, mida tahtsin proovida. Päris toortoidu katsetamiseni ei ole veel jõudnud, aga mõtteainet on see pakkunud küll! Miks mitte võtta üks mõte siit ja teine sealt!?
Igal juhul siit tuleb minu versioon Nutella kreemist, mis erinevalt paljudest internetis levivatest retseptidest ei sisalda kondentspiima ja ei ole ka kuumutatud!

300 g mandleid
100 g toasooja võid
Kakaopulbrit ja/või purustatud kakaoubasid
rafineerimata suhkrut

Leota koorega mandleid külmkapis vees 12 tundi. Koori mandlid ning jahvata miksriga nii peenikeseks kui võimalik. (Lõhnab nagu martsipan!) Mandlid võib jätta ka koorimata, sest see võtab päris kaua väärtuslikku aega!

Purusta ka kakaonibsid suhkruga nii peenikeseks kui saad. (Kuna kakaonibsid sisaldavad kakaovõid, siis kleepub neist jahtavatav kakao kokku. Selle vältimiseks ongi hea koos suhkruga jahvatada!)

Sega purustatud mandli mass, kakao ja või kokku ja lisa soovi korral veel suhkrut või kakaod.

Pane purki ja hoia külmkapis kuni otsa saab!

Kohupiimane kohupiimastruudel

Kohupiimastruudel

Poes käimine motiveerib kodus süüa tegema, eriti kui poest pole leida seda, mille järgi isu on.
Poe küpsetistel on alati kas liiga vähe täidist või on neis hirmuäratav hulk kõiksugu e-aineid.
Näiteks nn Prantsuse kohupiimakook on tehtud kohupiimapulbrist. Vaevalt prantsuse koduperenaised seda kooki algselt kohupiimapulbrist tegid...
Loodan, et minu lemmikkohupiimakook (Pihlaka mandli-kohupiimakook) ei ole pulbrist tehtud!

Vaja läheb:
500 g pärmi-lehttainast
400 g kohupiima (nt Saida rosinakohupiim)
100 g suhkrut
2 muna
1 sl tärklist
3 tilka rummiessentsi
soovi korral rosinaid või pähkleid

Rulli lehttaigen laiemaks plaadiks.
Sega kohupiima täidise koostisosad omavahel ning vala lehttaignale.
Keera taigna ääred kaheltpoolt täidise peale ja rulli ettevaatlikult kokku nii et kohupiim plehku ei pistaks. Küpseta ahjus 180-kraadises kuumuses 30-40 minutit või kuni kook on keskelt küpsenud.

Lemmik! Röstitud suvikõrvitsa võileib!

Selle hooaja viimastest krõmpsuvatest suvikõrvitsatest sai
mõnus suutäis võileiva vahele!

Ükskord grilli ääres avastasin pärast kohustuslikku suvikõrvitsa grillimist, et merevaiguga on maitsestatud grillitud suvikõrvits võileiva vahel ikka eriti maitsev!
------------------------
Viiluta suvikõrvitsad, maitsesta soola ja pipraga, soovi korral lisa pitsamaitseainet.
Grilli või prae pannil koos killukese võiga kuni on veel kergelt krõmpsuv. Määri grillilt läbikäinud leivaviilule sulajuustu või toorjuustu, selle peale kuumad suvikõrvitsad ja söö kohe ära!
-------------------------

Paras säästusöök, aga õnneks ka hea! Juust ja vorst ja vorst ja juust on üsna ära tüüdanud. Pealegi on tavahinnaga eesti juustud täiesti ühe maitsega - maitsetud kõige lühema valmimisajaga, et saaks ruttu rahaks tehtud! Viimase aja lemmik on aga Valio Lacey Swiss!

8-tunni kreegimoos

Läks nii, et jõudsime pühapäeva õhtul hämaras koju kahe ämbritäie kreekide, ühe ämbritäie ploomide ja 10 liitri männiriisikatega.

Ploomidest sai moos (vähese amarettoga). Kivid välja, potti, keema, purki...

Männiriisikaid kupatasin kahes osas 30 minutit ja needki kolisid purki koos marinaadiga.

Kreegid - väikesed tüütud luuviljalised, keetsin koos kivide ja vähese veega pehmeks ja alustasin nende puhastamist (2h). Ja järgmisel õhtul jätkasin puhastamist (4h)...

Sõela abiga koukisin massist kõik need tuhanded kivikesed välja. Eesmärk oli moosi tummise maitse huvides nahad alles jätta!

Osast massist kurnasin mahla välja ja reserveerisin morsi tegemiseks. Kokku sain 5 liitrit kreegimöga ja 2 liitrit puhast mahla.

Moosikeetmise palusin mehel teha, sest ma olen ikkagi kahe lapse ema, mitte kreegipuhastaja, ja keegi pidi lapsed magama panema!

Hommikul avastasin köögi territooriumilt 8 purgitäit kreegimoosi. Nii et retsepti saamiseks peate mu mehe poole pöörduma või lisama suhkrut oma maitse järgi!

Igal juhul järgmise viie aasta jooksul rohkem kreegimoosi keetmist ette ei näe!