Aianduseksperiment: eestimaine füüsal

Lapsepõlvest on meelde jäänud kaunid erkoranžide laternatega taimed vanaema aiast ja hilissügisel hämarat tuba kaunistamas. Poeriiulilt on meelde jäänud kaunid kollased eksootilised füüsalid, mis muudavad iga koogi eriti hõrguks ja isuäratavaks. Pealegi maitsevad need hästi ning sisaldavad igasuguseid tervist turgutavaid aineid.

Kevadel külvasin seemnekesed mulda ja jäin ootama. Tundus, et neist seemnetest ei tärkagi taimi. Õnneks oli aiandushuvilisel naabril tulnud sama idee füüsali kasvatamist proovida ja ta pakkus ka mulle tärganud taimi. Panin kahest pisikesest potikesest pisikesed taimed kasvuhoonesse kasvama, jättes sama palju ruumi kui tomatile. Terve suve kastsin, rohisin ja uudistasin oma füüsaleid. Imekombel ilmusid ka minu enda külvatud taimed välja ja panin need teise kasvuhoone otsa. Tulemuseks nägi kasvuhoone sügise saabudes välja nagu džungel, kus suurte roheliste taimede vahel oli kohati näha tomati, kurgi, paprika, baklažaani ja hiigetilli taimi. Suured 1,5-2 m kõrgused füüsalid kandsid enda peal pisikesi kollakaid tumeda triibuga õisi, millest arenesid maksimaalselt 2-sentimeetrise läbimõõduga marjad, mis olid rohelise kaitseülikonna sees. Marjadest sai valmis ehk oranžiks kolmandik, millest suur osa sai juba marjade korjamisel ära söödud (korjasin marju koos pojaga), kaks kolmandikku (korvitäis) ootab köögi kapi otsas järelvalmimist ja jääbki vist ootama...

Igal juhul katsetan uuel aastal veel nende kasvatamist ja loodan, et sel korral saavad varem valmis! Imemaitsvad marjad siiski!