Friday, January 27, 2012

Viimase aja lemmik magusaisu leevendaja

Kirsi-ricotta kook
Põhi ja puruosa:
u 150 g võid
2 dl roosuhkrut
u 4 dl täisteranisujahu
peotäis jahvatatud pähkleid

Täidis:
500 g õrnsoolast Ricotta kohupiimakreemi või maitsestamata jogurtit
maitse järgi suhkrut
1 tl vaniljesuhkrut
2-3 tilka mandliessentsi
2-3 muna (olenevalt muna suurusest)
1-2 dl kompotikirsse

Pane külm või, suhkur ja jahu kaussi ja kahvli abil töötle teleka ees puruks. Sõtku suurem osa taignapalliks, aga jäta natuke puru alles koogi peale puistamiseks.

Võta 20cm läbimõõduga lahtikäiv koogivorm ja pane põhja küpsetuspaber. Suru taigen vormi põhja ja servadele ning küpseta ahjus 200 kraadi juures krõbedaks.

Valmista täidis segades ricotta või jogurt suhkruga, lisa essents. Kui oled maitsega rahul, sega sisse munad. Kurna kirsid ja kontrolli võimalike kivide esinemist. Purusta pähklid ja sega varem allesjäänud puruga.

Aseta kirsid eelküpsenud koogipõhjale, vala peale täidis ning puista peale puru. Küpseta ahjus 160 kraadi juures u 45 minutit kuni koogi keskosa enam ei võdise. Lase mitu tundi jahtuda.

Kuna mul on selline äge puupliit, mis ahjus kergesti toidu ära söestab, siis küpsetan koogipõhja u 20 minutit ja käin vahepeal kontrollimas. Ricotta osa küpsemise ajal hoian ahjuukse lahti, käin iga 10-15 minuti järel kontrollimas ja külge keeramas.

PS! Tegemist on on minu lemmik koogipõhjaga!

Thursday, January 26, 2012

Sushi...uhm

Elu esimene isevalmistatud sushi
Tunnistan, et ei ole siiani sushit restoranides üle ühe korra söönud. Esimesel korral, 5 aastat tagasi, mulle toores kala huvi ei pakkunud. Küpsetatud sushi aga meeldis, aga mis sushi see küpsetatud kalaga ikka on??

Kui vahel Rocca Al Mare kaubanduskeskusesse satun, käin Silk Sushi baaris riisi või nuudleid köögiviljade ja munaga söömas. Need on nii head ja lisaks sobivad ka pisemale perele lõunasöögiks. Alati olen aga sealset sushimenüüd piidlenud ja viimasest korrast saadik on idee ise sushit teha peas ringi tiirelnud.

Minu kodukoha lähimas "külapoes" oli eksponeerimisel eraldi väike korvike sushivalmistamistoodetega. Kuna ma polnud ealeski ühtegi sushitegemisretsepti lugenud, oli päris keeruline otsustada, mida mul koduse sushi tegemiseks üldse vaja läheb ja mille võiks ostmata jätta. Püüdsin pakenditel oleva info põhjal vajalikud koostisosad välja selgitada. Ostsin nori-lehekesi, Veski Mati sushi riisi ja wasabi pastat, ostmata jätsin bambusmati ja loomulikult riisiäädika (sest kodus on ju 4 sorti äädikat!). Lisaks soetasin 100 g soolalõhet ja mõned kurgid. Ilmselt läksid koostisosad üsna täppi, sest midagi eluliselt vajalikku ju ära ei jäänud!?

Riisi keetsin nii nagu pakendi juhisel oli ette nähtud (2,5 dl riisi ja 2,75 dl vett) - alguses loputasin riisi külma veega läbi, valasin keevasse vette ja hiljem lasin nõrgal tulel 15 minutit podiseda. Valmis riisi segasin 2 sl valge veini äädikat, milles oli lahustatud 1 sl suhkrut ja 1 tl soola. Segasin riisi õhuliseks, aga, nagu mõned soovitavad, lehvikuga jahutama ei hakanud, vaid panin külma ruumi.

Riis jahtunud, asetasin kõik komponendid lauale ja läks keeramiseks. Riisi sai väga kenasti vetikalehele määrida, ainult et esimene rull tuli liiga "riisine". Keeramiseks mõeldud bambusmatist puudust ei tundnud. Vahele läksid pikad kurgiliistakad, soolalõhe ja Wasabi pasta riisile määrituna või sojakastmega segatuna. 2 tl Wasabi pastat (mida oleks saanud ka mädarõika pastaga asendada, aga tahtsin algul ehedat proovida) segasin 4 tl sojakastmega.
Teine ja kolmas rull tulid saledamad ja maitsekamad...Lõikasin rullid 3 cm juppideks ja panin taldrikule.

Kokkuvõtteks tulid rullid üsna koospüsivad ja maitsvad välja - lausa nii maitsvad, et kui ma prille kannaks, oleksid klaasid uduseks läinud. Nori-kiht jäi pisut sitkeks, ilmselt oleks pidanud selle bambusmati ka soetama ja niisutatuna rullimiseks kasutama. 7 vetikalehte ootab nüüd uute täidistega katsetamist! Ja milline hea roog külalistele pakkumiseks tavapärase kartulisalati asemel!

Käsitsi valmistatud pasta

Söögitoolil kuivavad vaba käega lõigatud pastaribad

Lõpptulemus
Uuel aastal uue hooga - ehk kui hoog tuleb peale, siis tuleb tegutseda!
Sel korral tuli enne sünnipäevale minekut suur isu ise pastat valmistada. Kuigi ajaliselt polnud just parim aeg sellise suure töö ettevõtmiseks, siis nobedate näppude ja õnnestunud aja planeerimise abil sai see tehtud!

Kasutasin Jamie Oliveri Itaalia raamatus olevat retsepti: 100g jahu kohta 1 muna. Jahuks oli umbes pool pakki ehk pool kilo Myllyn Parase durumnisujahu ja 5 muna, mis kaubandusvõrgu andmeil olid L suuruses.

Nagu Jamie soovitas, panin jahu lauale, keskele süvend munade jaoks. Munade jaoks aga tuli liiga väike auk, mis hakkas juba kolmanda muna lisamisel üle ajama! Ja sedasi ei olnud aega rahulikult jahu munadega segada vaid tuli kiiresti kõik kokku plätserdada, et munad laua alla plehku ei paneks.

Kui käed olid maksimaalselt möksised, oli minu 4-kuusel beebsul õige aeg süüa nõudma hakata! Püüdsin taigna käte ja aluse küljest lahti saada, vormisin üheks tükiks, panin kilekoti sisse ja viskasin külmkappi (pooleks tunniks). 

Poole tunni pärast oli pastataigen külmkapis muutunud ilusaks kollaseks ja plastiliini sarnaseks. Vahepeal jahu loopides, õnnestus taigent (pool sellest jätsin järgmiseks päevaks külmkappi) ilusti rullida ja kiiruga ka tagliatelled valmis lõigata. Alguses osutus sirgelt lõikamine kätele harjumatuks, hiljem aga omandasin vilumuse. Panin need ligi poolemeetrised latakad lapse söögitoolile kuivama, panin poti veega pliidile keema ja asusin kastet valmistama.

Pasta keetsin soolases vees veel kergelt krõmpsuvaks, kartsin, et äkki lagunevad laiali.
Kõrvale tegin kastme seafileest ja tomatipestost röstitud india pähklitega.Valmis pasta segasin kastmega ja peale riivisin parmesanilaadset juustu. Pasta söödi vaikides kiiresti ära!  Sünnipäevale jõudsime ka!

Wednesday, December 28, 2011

Hapukoore-valge šokolaadikook piparkoogipõhjal

Nendeks jõuludeks sündis kook hämmastavalt kiiresti siis, kui mõtlesin mis kooki teha ja mida selleks poest tuua.

Poodi ei jõudnudki ja koogi tegin külmkapist leiduvatest ainetest. Ja see valmis kõik väga ruttu!

Vaja läheb
250g piparkoogitaigent
500g hapukoort
2 dl vahukoort
200 g valget šokolaadi
2 dl suhkrut
2 dl jõhvikaid
10 g (pool väikest pakki) želatiini

Vooderda 20cm diameetriga lahtikäiv koogivormi põhi küpsetuspaberiga ja määri küljed võiga kokku.
Küpseta 200-kraadises ahjus 10 minutit või kuni põhi on krõbe. Jahuta.

Pane želatiin kastrulisse vähese külma vee sisse punduma. Sulata valge šokolaad ning sega hapukoorega. Vahusta vahukoor, sega hapukoorega. Valmista jõhvikatest ja poolest suhkrust toormoos. Ülejäänud suhkur sega hapukooremassi sekka. Kui želatiin on pundunud, sulata see samas kastrulis madala kuumuse peal ära ning sega sellest 2/3 kiiresti hapukooremassi sekka ning ülejäänud toormoosi sisse. Seejärel vala hapukooremass jahtunud koogivormile jõhvikamoosiga kihiti ning pane külmkappi tarretuma. Mõne tunni pärast võid serveerida! 

Filotaignast lõheampsud ja kohupiimataskud

Filotaignas lõheampsud
Filotaigen on igati hea leiutis -
sisaldab vähem rasva kui lehttaigen,
jääb alati krõbe,
annab palju võimalusi katsetamiseks,
ja enamasti jätkub ühest pakist kolmeks krõllamiskorraks.

Filotaignas lõheampsud
sisaldavad 2cm jämedust piklikku lõhefilee tükki, soola, pipart ja killukest võid, mis on kõik 10x10cm suuruse 2-kordse filotaigna vahele keeratud. Väljastpoolt on rullid vähese sulavõiga üle pintseldatud. Ahjus küpsesid ampsud kuldse värvi saabumiseni.


Kohupiimataskud
Kohupiimataskud filotaignas sündisid järjekordse tahan-kohe-midagi-head-süüa tuju tulemusena.

Vaja läks:
3 kihti filotaigent
250g kohupiima
1 muna
2 sl suhkrut
30g sulavõid määrimiseks

Asetasid filotaigna kihid muffinivormile ning surusin lohkudesse. Kihtide vahele pintseldasin sulavõid. Segasin kohupiima muna ja suhkruga ning täitsin sellega lohud.
Küpsetasin ahjus 180 kraadi juures kuni kuldse värvi saavutamiseni.

Tuesday, December 6, 2011

Piparkoogitaigen 10 minutiga!

Prantsuse piparkoogid

Piparkoogitorn toorjuustu ja jõhvikatega
Sel aastal olin tubli ja tegin esimest korda ise piparkoogitaigna. Alustamiseks valisin Prantsuse piparkookide retsepti Nami-Namist. Ei tea, mida ma siiani oodanud olen, et  ei olnud piparkoogitainast ise valmistanud? Arvasin, et taigna valmistamisega on tohutult tööd...kus ma küll olnud olen? Igal juhul saab piparkoogi taigent ka ise kahe väikese lapse kõrvalt teha!

Ja poetainast, mille luksuslikum versioon võib olla "ehtsa või, mee ja mandlitega" tehtud, ma enam ealeski ei kavatse osta!

Tegemine oli üllatavalt lihtne:
250 g võid sulatada, lisada 250 g (muscovado) suhkrut ja umbes 1,5 dl mett (minul siirupit ei olnud). Segada kuni suhkur lahustub.

Nüüd tuleks jahvatada 1 sl nelki, lisada 2 sl kaneeli, segada 0,5 tl sooda, 7 dl jahu ja 1,5 dl purustatud mandlitega. Jahu panin täistera ja kõrgema sordi nisujahu pooleks.


Jahusegu segasin võiseguga ja oligi taigen valmis. Keerasin taigna toidukile sisse "ussiks".

Õhtuti on hea taignauss külmikust välja võtta, sellest väike jupp ära viilutada ja 5-6 minutit ahjus küpsetada ja seejärel välja jahtuma ja tahkuma võtta. Ahjust võttes on koogid täitsa pudedad, jahtumisel muutuvad aga ideaalselt krõbedaks! Ja kui veel toorjuustu vahele määrida...tuleb uus pannitäis hakkama panna!

Retsept!

Spinati-juustu praesaiad

Ühel sügisõhtul tuli kord isu spinati-feta pirukate järele. Panin lehttaigna sulama. Otsisin sügavkülmast välja külmutatud spinati karbi ja panin mitu kuubikut kastruliga kuuma vette sulama. (See spinat tuli erakordselt raskesti kätte - pidin päris mitu poodi läbi otsima, et seda saada! ) Spinati sisse panin tükeldatud juustu ja hapukoort. Osa täidisest kasutasin pirukates, osa jätsin hommikuks alles, et röstsaiale katteks panna. Kulus täitsa ära!

Friday, November 18, 2011

Toorjuustukook astelpajuga

Astelpaju-toorjuustukook
Järjekordne maitseelamus rubriigist lihtne ja maitsev! Idee sain Nigella Expressi raamatus olevast kirsi-toorjuustukoogist, mille kohendasin vastavalt võimalustele.

Vaja läheb:
400g toorjuustu
200 ml vahukoort
1-2 dl suhkurt
2 dl astelpajumahla
5 präänikut - või muid küpsiseid
25 g šokolaadi
75 g võid
astelpajumarju kaunistuseks

Põhja tegemiseks purusta präänikud. Sulata või ja šokolaad ning sega präänikupuruga. Pane küpsisemass 20 sentimeetrise lahtikäiva koogivormi põhjale.

Sega toorjuust suhkru ja astelpajumahlaga põhjalikult läbi. Vahusta koor ja lisa toorjuustusegule. Vala kogu segu koogipõhjale ning pane külmkappi. Minimaalselt 3 tunni pärast võib serveerida!

Wednesday, November 16, 2011

Aianduseksperiment: eestimaine füüsal

Lapsepõlvest on meelde jäänud kaunid erkoranžide laternatega taimed vanaema aiast ja hilissügisel hämarat tuba kaunistamas. Poeriiulilt on meelde jäänud kaunid kollased eksootilised füüsalid, mis muudavad iga koogi eriti hõrguks ja isuäratavaks. Pealegi maitsevad need hästi ning sisaldavad igasuguseid tervist turgutavaid aineid.

Kevadel külvasin seemnekesed mulda ja jäin ootama. Tundus, et neist seemnetest ei tärkagi taimi. Õnneks oli aiandushuvilisel naabril tulnud sama idee füüsali kasvatamist proovida ja ta pakkus ka mulle tärganud taimi. Panin kahest pisikesest potikesest pisikesed taimed kasvuhoonesse kasvama, jättes sama palju ruumi kui tomatile. Terve suve kastsin, rohisin ja uudistasin oma füüsaleid. Imekombel ilmusid ka minu enda külvatud taimed välja ja panin need teise kasvuhoone otsa. Tulemuseks nägi kasvuhoone sügise saabudes välja nagu džungel, kus suurte roheliste taimede vahel oli kohati näha tomati, kurgi, paprika, baklažaani ja hiigetilli taimi. Suured 1,5-2 m kõrgused füüsalid kandsid enda peal pisikesi kollakaid tumeda triibuga õisi, millest arenesid maksimaalselt 2-sentimeetrise läbimõõduga marjad, mis olid rohelise kaitseülikonna sees. Marjadest sai valmis ehk oranžiks kolmandik, millest suur osa sai juba marjade korjamisel ära söödud (korjasin marju koos pojaga), kaks kolmandikku (korvitäis) ootab köögi kapi otsas järelvalmimist ja jääbki vist ootama...

Igal juhul katsetan uuel aastal veel nende kasvatamist ja loodan, et sel korral saavad varem valmis! Imemaitsvad marjad siiski!

Tuesday, November 15, 2011

Risotto kõrvitsa ja kukeseentega


300 g risotto jaoks sobivat riisi
300 g kanafileed
1 väike kõrvits (u 300 g)
100 g kukeseeni
1 sibul
2 küünt küüslauku
pisut tšillit
800 ml sooja puljongit
2 dl riivitud parmesani laadset juustu

Kõigepealt puhasta ja tükelda kõrvits 1 ruutsentimeetristeks tükkideks. Samuti tükelda sibul, küüslauk ja tšilli. Siis tee valmis puljong. (Kasutasin Oscari kanapuljongi pulbrit, mille segasin riisi hulka ja kuuma vett). Tükelda seened ja kanafilee.
Kuumuta suurel pannil õli sees sibulat, küüslauku ja tšillit kuni head lõhna eralduma hakkab. Seejärel lisa riis ning pisut puljongit. Sega kuni vedelik on riisi sisse imbunud. Lisa uus annus/kulbitäis puljongit.
Kui riis on poolvalmis, lisa uus annus puljongit ning kanafilee tükid. Sega ning lase vedelikul riisi sisse imbuda. Kui riis ja kana on pea-aegu valmis lisa kõrvitsatükid ja seened ning hauta kuni kõrvitsatükid on pehmeks muutunud. Lõpetuseks sega sisse riivitud juust.

Head isu!